Lülitusseadmeteks on koormuslülitid, lahklülitid ning trafode fiidrites vähesel määral ka võimsuslülitid, mis releekaitse vahendusel täidavad ka kaitsefunktsioone. Levinum on skeem, kus trafo lülitusseadmeks on koormuslüliti või lahklüliti ja kaitseseadmeks sulavkaitse. Mastalajaamades kasutatakse lülitusseadmetena lahkkaitsmeid, millel on ka kaitseseadme funktsioon ning millega on võimalik koormusvabas olukorras trafot sisse ja välja lülitada. Jaotusalajaama madalpingejaotla on enamasti lahtrite arvult ja mahult tunduvalt suurem kui keskpingejaotla. Suurte alajaamade jaotlad on nii kesk- kui madalpingel tavaliselt kahesektsioonilised. Normaalskeemi kohaselt töötavad kahesektsioonilises alajaamas madalpingesektsioonid lahus, kuid jääb võimalus ümberlülitusteks, mille tulemusena viiakse koormus ühelt trafolt teisele. Reservilülitusautomaati madalpingel tavaliselt ei kasutata. Vajalikud ümberlülitused teeb operatiivbrigaad
· Kaablid: maa-, õhu-, vee-, paigalduskaablid(kasutatakse sees ruumides) · Latid: paljas-, isoleerlatid(kest ümber) · Muud: näiteks muundur Elektrienergia muundur- jaotusalajaamast liitumiskilbini: õhuliini või maakaabelliiniga Õhuliinid- võrreldes kaabelliinidega: · Odavamad · Kiiremini paigaldatavad · Kiiremini remonditavad Kaabellliinid- võrreldes õhuliinidega: · Töökindlamad · Ei häiri elukeskkonda Madalpingeline jaotusvõrk- lähtekohaks on jaotusalajaama madalpingepool kust toimub: · Elektri jaotamine fiibrite vahel · Kaitsmine rikete vastu(sulavkaitsmed, kaitseautomaadid) Madalpinge õhuliinid- tänapäeval peaasjalikult isoleerjuhtmed, eelised paljasjuhtmete ees: · Töökindlamad · Liinide gabariidid on väiksemad · Esteetilisem väljanägemine Rippkerdkaabel- isoleerjuhtmete kolm faasi keerutatakse ümber kandetrossi, milles kandetross toimib PEN-juhina(AMKA) (paljas kandetross)