Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jaotund" - 2 õppematerjali

Geograafia konspekt kõige vajalikuga-2-periood teine õppeaasta
22
doc

Geograafia konspekt kõige vajalikuga (2. periood/teine õppeaasta)

leetmu. jahe mõõdukas 5 kuud või rohk. 1600-2400 Vajab niisutamist Kesk. Viljakus soe 6 kuud või rohk. 2400-4000 Head Kõige viljakamad Lähistroopiline Niiske, veg. 8 Kuni 8000 Sademeid Viljakas vahemereline kuud ja enam. rikkalikult niiske 8-11 kuud Kuni 8000 Ühtlaselt jaotund Viljakad Troopiline 1-3 saaki aastas 11 000 Kunstlik niisutus Vähe viljakad Lähis Aastaringi soe 8000 + Sad. ebaühtlaselt Keskm. Viljakus ekvatoria. Ekvatoriaalne Niiske aastaringi 8000 + Väga niiske Viljatud mullad Põllumajanduse eeldused Looduslikud eeldused: Kliima: vegetatsiooniperiood (päevades/kuudes), soojushulk (mõõdetakse aktiivsete temperatuuride summaga), niiskusolud

Geograafia → Geograafia
162 allalaadimist
Geograafia - üldmaateadus
12
rtf

Geograafia - üldmaateadus

õhu temp, seda enam aurab vett ja seda enam on õhus niiskust. Suhteline õhuniiskus muutub sellele vastupidiselt. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeaurust suureneb ja seetõttu relatiivne niiskus suureneb. Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511000 km3 vett. Sellest 81% sajab maha merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Sademed on maakeral jaotund väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritus üle 24000mm sademe aastas, mis on üle 4x rohkem kui Eestis. Sahaara keskkosas on sademeid kuni 10mm aastas. Inimtegevuse mõju atmosfäärile. Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskkonnale, sealhulgas ka atmosfäärile. Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun