koondatakse kompaktsetesse tervikutesse jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi. Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas
· Sise- ja välispaigaldised Toitepunkt- koht, milles paigaldis liitub elektritoiteallikaga, elektripaigaldisel võib olla mitu toitepunkti (haiglates varugeneraatoritelt näiteks) Liitumispunkt- elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduspunkt elektrivõrguga, sellega on määratud ka teeninduspiir Jaotla- omaette ruumina või piiritletud pinnal paiknev elektriliste jaotus- ja lülitusseadmete kompleks koos juhistiku, lisaseadmete, ümbriste ja ehitustarinditega. Jaotlat , millesse siseneb peatoiteliin, nimetatakse peajaotlateks. Elektriruum(kilbiruum)- ruum mis on ettenähtud eeskätt vüi ainult elektriseadmete teenindamiseks ja kuhu võivad siseneda piisavalt pädevad töötajad. Kõrvalistre inimeste juurdepääsu tõkestamiseks on elektriruumid enemasti lukustatud Maandamine- maa juhtiv aines, mille potensiaal mistahes punktis on kokkuleppeliselt null. Maandamine ehk maandus- seadme või selle osa galvaaniline ühendamine maaga
koondatakse kompaktsetesse tervikutesse jaotusseadmetesse e jaotlatesse. Jaotlas võetakse elektrienergia vastu toitefiidri(te)lt, milleks võivad olla õhu- ja kaabelliinide ning jõutrafode kesk- ja alampingemähiste ühendused, ning suunatakse edasi väljuvatesse liinidesse. Jaotlad koos alajaama põhiseadmetega (trafod, reaktorid jms) moodustavad nn primaarkommutatsiooniskeemi. Kõige levinumat tüüpi alajaamas on kaks jaotlat (kõrge- ja keskpingele, või siis kesk- ja madalpingele), kuid elektrivõrgu sõlmedes ja suuremate tarbimispiirkondade toitmiseks kasutatakse ühes alajaamas isegi kuni viit eripingelist jaotlat. Suuremate elektrijaamade juures võib jaama sidumiseks ülekandevõrguga kasutada ka ühepingelist alajaama. Jaotlaid eristatakse peamiselt kogumislattide arvu, möödaviiklattide olemasolu ja kommutatsiooniseadmete arvu ning kasutusviisi alusel. Enamikel juhtudel kasutatakse kas
annaabi.ee 
