selle probleemi? paremini jaotama ja mõnikord paremini arvestama unegraafiku sättimisega, sest üks päev magada 5h ja teine 12h tundi ei ole organismi jaoks tervislik. Samuti üritaksin vältida stressi sellega, et jaotaksin oma õppimise ja hobide aja ratsionaalsemalt, et ei tekiks paanikat, et ma ei jõua midagi valmis või laulukoori arvelt jäi nüüd mingi töö esitamata. Kui suudan mõistlikult oma aega jagada iga päev, ei teki ka probleeme.
tasustatud. See peaks meile tooma vastutasuks hoopis andmise- ja tegemiserõõmu, võimalust kedagi aidata, ühiskonda panustada, uusi tutvusi, kogemusi, oskusi ja vilumusi. Ent kas siis meie ,,igapäevane" rahaliselt tasustatud töö ei peaks meile ideaalis pakkuma kõike seda sama? Miks peaks üks loogiliselt mõtlev inimene siis valima ,,vabatahtliku töö"? Olles ise töötanud erinevates paikades ja olukordades päris palju vabatahtlikuna jaotaksin asjasse puutuvad inimesed kolme rühma. Vabatahtlik on kas inimene, kellel on kellestki teisest ääretult kahju või tal on tugev sisemine motivatsioon kellegi või millegi olukorda parandada, aidata, panustada; inimene, kes hindab vabatahtliku töö käigus saadavat kogemust, tasuta pileteid ja muid boonuseid, uusi tutvusi ja oskusi väga kõrgelt ja on nõus selle kõige nimel raha ära unustama või inimene, kes ei mõtle üldse, miks ta vabatahtlik on ja lihtsalt
annaabi.ee 
