Elas kord Mehhikos mees nimega Pedro. Ta oli just vanglast vabanenud ja otsustas oma elu uuelt lehelt alustada. Ta oli varem olnud Mehhiko maffia liige ja teinud nii mõndagi, mida kahetseda, aga nüüd otsustas ta saada politseinikuks. Mõeldud, tehtud. Füüsiline vorm oli mehel tasemel, aga vaimse testi läbis ta vaevu, sellegipoolest sai mees uurijaks. Tema esimeseks juhtumiks oli lahendada 10 aasta tagune narkokartelli liikme Eduardo mõrv. Mitte keegi jaoskonnast ei uskunud, et mees hakkama saab, aga Pedro ise mõtles, et tal on vanadest aegadesst maffias tutvusi ja ta lahendab selle mõrva. Nädal aega hiljem selgus asjaolu, et Pedro on üks koletu mõrva kahtlusaluseid, aga Pedrol oli mõrva ajaks veekindel alibi, nimelt osales ta mõrva toimumise ajal soomusveoki röövis, mille eest ta ka 10-aastat vanglas viibis. Ta küsitles mehi, kes olid siiani kokkupuutes maffiaga, kuid tulutult. Ta ei pidanud pikalt mõtlema, et selgitada välja mõrva põhjus
lambid, mida me ennem ei näidud, põlema ning valvurid, kes oma valvetunde veetsid, tulid ja võtsid meid kinni. Mul oli sellinne hirm, et oleksin äärepealt püksid täis teinud. Meid pandi musta Škodasse ning viidi politseijaoskonda. Seal pidime natuke aega istuma ning ootama kuni helistatakse meie vanematele. Meie õnnetuseks võtsid nad ära meie kaamerad ja maja plaanid ning ei andnud enam tagasi. Meil oli neist asjadest jumala suva. Tähtis oli siit jaoskonnast minema saada. Olime umbes 30 minutit jaoskonnas, kuni ilmusid välja meie vanemad ning meil oli nende ees hirmus häbi. Vanemad rääkisid politsei onudega veel natuke aega juttu ning siis läksime autodesse ja mind ja mu sõpru viidi koju. Terve tee mõtlesin mis minust saab ja kas ma saan nüüd sellise peapesu, et ma mäletan seda elulõpuni. Jõudsime koju, aeg oli juba hiline, vältisin vanematega kontakti. Läksin voodisse ning jäin selle asja üle järele mõtlema
tänavaid uitama. Ta ööbib mingis kummalises öömajas, näeb öösel luupainajaid, lahkub hommikul ja laseb end maha. Järgmine päev kohtub Raskolnikov emaga ja ema saab aru, et pojal on suur mure. Nad lohutavad üksteist ja siis läheb Raskolnikov koju. Seal ootab teda õde, kes soovitab end üles anda. Raskolnikov läheb Sonja juurde ja saab talt risti. Ta läheb politseijaoskonda, et end üles anda. Seal kuuleb ta, et Svidrigailov on end maha lasknud. Ta tuleb jaoskonnast välja, kuid läheb tagasi ja tunnistab mõrva üles. Ta mõistetakse 8 aastaks Siberisse. Sonja läheb temaga kaasa. Raskolnikov on esimese aasta kibestunud, kuid mõistab siis, et armastab Sonjat ja mõistab oma eksimusi. Razumihhin ja Dunja abielluvad, ema sureb varsti. 5
imelikus öömajas, nägi öösel luupainajaid, lahkus hommikul ning lasi end maha. Sama päeva õhtul läks Raskolnikov oma ema ja õe korterisse, mille oli soovitanud Razumihhin. Ema mõistis, et pojal on mure. Kodus ootas Raskolnikovi ta õde, kes soovitas vennal end üles anda. Raskolnikov läks Sonja juurde, kes andis talle risti. Raskolnikov läks politseijaoskonda, et end üles anda, kuid ta kuulis seal, et Svidrigailov lasi end maha. Ta lahkub küll jaoskonnast, kuid pöördub tagasi ja tunnistas mõrv üles. Ta mõisteti teo eest kaheksaks aastaks Siberisse. Sonja läks temaga kaasa. Esimese aasta oli Raskolnikov kibestunud, kuid mõistis siis, et armastab Sonjat ja mõistis ka oma eksimusi. Peagi abiellusid Dunja ja Razumihhin. Raskolnikovi ja Dunja ema suri. V KEEL JA STIIL Tegemist ei ole tavalise kriminaalromaaniga, kuritööst kui sündmusest on saanud romaani ühe osa sisu
annaabi.ee 
