toetavate organisatsioonide, asutuste ning noorte tegevusest huvitatud ühendustega. Kodutütarde organisatsiooni liikmeskonna arvestust peetakse ringkondades, mis on olemas igas Kaitseliidu malevas (Eestis on 15 malevat). Ringkonna moodustavad Kaitseliidu ühe maleva juures tegutsevad kodutütarde jaoskonnad ja rühmad. Kodutütarde ringkonna tööd juhib ringkonnavanem koostöös Kaitseliidu maleva noorteinstruktoritega. Ka igal jaoskonnal, rühmal ja salgal on oma juht. 8-18aastane kodutütar loetakse organisatsiooni esindajaks siis, kui ta osaleb Kodutütarde üritustel, kannab kodutütarde vormiriietust või esitleb end kodutütrena. Muul ajal tegutseb ta eraelus noorena, kes peab kinni kodutütarde seadustest ja kommetest. Juhtsõna on: „Isamaa auks – ole valmis!“. Vastuseks peab kõlama: „Alati valmis!“ Juhtsõna kasutatakse pidulikel sündmustel. Kui
31 Piirivalve 19221932. Tallinn: Piirivalve Ohvitseride Kogu, 1932. Lk 13. 32 Mati Õun. Eesti sõjavägi 19201940. Tallinn: Tammiskilp, 2001. Lk 29. 33 Samas ..., lk 19. 34 Lõuna-Eesti nr 95, 23.12.1922, lk 1. 35 Eesti Vabariigi sisepoliitika ..., lk 267. 36 Samas, lk 268 11 võetud ja väeosadest üle toodud ohvitserid ning üheaastase lepingu alusel piirivalvesse teenima tulnud üleajateenijad-sõdurid.37 Valga jaoskonnal iseseisvana siiski pikka iga polnud ning 1923. aasta 1. detsembril liideti see Valga piirivalverajoonina Petseri jaoskonna koosseisu.38 Kohe peale Tallentsi otsuse jõustumist, ööl vastu 18. juulit 1920, tõmmati Valga ja Luke linna piirile traataed, piir suleti ning linnas kehtestati öine liikluskeeld.39 Traataed ei jäänud linna ilmet rikkuma siiski kauaks ajaks. 1923. aasta sügisel oli kohaliku piirivalve mureks
annaabi.ee 
