Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (Amtsbezirk), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (Amtsvorsteher), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus. Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (Ortsbezirk). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (Ortsvorsteher), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale. 19 Saksa okupatsiooni lõpp Eestis Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa
sisaldavad ühe dimensioonina kulukohta. Ettevõtete praktikas on kulukoha olemus sageli ebaselgelt määratletud. Kui kasutaja ei ole täpselt määratlenud kulukoha olemust, võib kuluarvestuse tulemus kujuneda ebatäpseks. Praktikas esinevad sageli kaks korrastamist vajavat momenti. Esiteks, kulukohad on määratletud liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes. Peamiste tootmise kulukohtadena vaadeldakse praktikas näiteks erinevaid tootmisjaoskondi ja abitootmise jaoskondi. Paljudel juhtudel ei ole nimetatud jaotustase piisav kulukoha määramiseks, sest jaoskonna siseselt on eristatavad mitu erinevat tehnoloogilist kompleksi e liini. Näiteks, tööstuses vaadeldakse kulukohana sageli ühte tootmistsehhi. Samas toodetakse selles tsehhis mitut erinevat tootegruppi kui kulukandjat. Erinevate tootegruppide tootmiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogilisi komplekse, millistega kaasneb erinev kulude tekkemehhanism.
annaabi.ee 
