Lugedes viimast kahte paragrahvi tekib tunne, et koolisüsteemi saab paremaks teha vaid sellesse rohkema raha sissevalamisega. Kuid on palju asju mida õpilased ja õpetajad saaksid käsikäes ette võtta, ilma et peaks riigiisadelt raha lunima minema. Eesti kooliõpilaste tulemused on ühed maailma parimatest, kuid õpilased ei ole õnnelikud. Tulemused saavutatakse läbi vere, higi ja pisarate. Kell 2 öösel kontrolltööks õppimine pole minu enda jaokski midagi uut ja koolistress lubab tihtilugu maha murda. Selle muutmiseks tuleks õppimine muuta vähem tulemuste ja faktide põhiseks ja rohkem teadmiste omandamisele ja enesetäiendamisele suunatuks. Õppureid teeks õpihimulisemaks see, kui nad saaksid rohkem valida, mis aineid nad õpivad ja seeläbi saaksid nad keskenduda sellele, mis neid huvitab. Õpetajad võiksid õppuritele jagada rohkem positiivset tagasisidet, et õpetajaga rääkimine ei saaks tähendada ainult pahandusi ja piina
Kui on tõesti soov kooselu lõpetada, siis tuleks seda teha ausalt, mitte pettes. Petmine võib tekitada tulevikus suuri hingehaavu ning usaldusprobleeme. Juba noortel, kes peavad seda kõrvalt vaatama võivad tekkida usaldusraskused. Ta näeb, et tema kõrval olev isik valetab oma partnerile ja ta võib hakata arvama, et kõik inimesed on sellised ja petavad. On oluline, et suhtes valitseks rahu ja ausus, pelgalt kõrvalvaataja jaokski ning ka oma südamerahu nimel. Petmine ei ole ainult suhetes probleem. Petmist esineb ka iga päev koolis. Hindelisteks töödeks ei õpita, seega tuleb õpilastel kasutusele võtta teised meetodid- spikerdamine. Mina, kui õpilane, võin öelda, et tõesti mõnikord matemaatika või füüsika kontrolltöö ajal kirjutan mõne valemi käele, kuid see ei tohiks saada harjumuseks. Spikreid tehes tegelikult õpitakse, kuid oma mälu ei usaldata
juuli) Selgesti on märgata, et luuletaja teab loodusest ja tema käitumisest erinevates olukordades palju. Kõik nähtused, mis seovad loodust ja äikest on püütud ära mainida. Lugedes seda luuletust, tekib tunne, et see oleks nagu mingi õnnetus või katastroof, mis võib maad katta. /.../ Horistont on palavikun, musta mattub ilm./.../ Huvitavalt võrdleb Heiti Talvik tormi viiuli vingumise, mustlaslaulu ja roosa daami tegemistega. Leidsin enda jaokski, et äikese eelne torm võiks seostuda viiuli nuuksumisega ja mustlasneiu valju lauluga. Uljalt (1930) Pealkiri ütleb, kuidas see luuletus on minuarvates kirjutatud, aga selle uljuse taga peitub tõeliselt raske otsus või elu järgmine, vajalik samm. Loen välja, et mees on siin luuletuses tehtud külmaks, kindlameelseks ja tugevaks, kes olles nii kurb sõdur
annaabi.ee 
