Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette
suurendas veelgi sensoonsus ja kindel nädalane toiduord. Päeva peamiseks söögikorraks oli kuni XX sajandi viimase veerandini õhtusöök. [] 5 TOIDUSSE SUHTUMINE Eesti talupojale jätkus varasematel sajanditel toitu tihti kasinalt. Kuid eestlane on ka muidu oma kõhutäitmisel kasin olnud. Häid palu maitsti, neist ei söödud ,,sööma eest" kõhtu täis. ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta," õpetas üks vanasõna piiri pidama. Teine hoiatas, et ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ning lisas tarkuse: ,,Pikk leem peab pere koos." Kui toidukorras pakuti karaskit, võeti enne soola-leiba või silku-leiba. ,,Teeme nüüd silda alla," öeldi selle kohta, sest nagu teine vanasõna ütleb: ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita." Üksnes heast toidust ei söödud kõhtu täis. [] 19. sajandi ja 20. sajandi esimese poole kohta on tehtud tähelepanekuid, mille põhjal
annaabi.ee 
