veres/kudedes. Leptiin rasvkoe rakkude poolt eritatav hormoon, selle taseme tõus(ne pärast sööki) pärsib hüpotalamuses hemopeptiid Y-i (mediaator, mis stimuleerib näljatunnet)teket, näljatunnet ei teki. 4. janukeskus hüpotalamuses paiknevad närvirakud, mis reguleerivad janutunde teket, need närvirakud on tundlikud osmootse rõhu muutuse suhtes. Osmootse rühu tüus stimuleerib janutunde teket, langus pidurdab. Ka hormoonidmõjutavad janukeskuse neuroneid. Tugevaim janu stimuleeriv horrmoon angiotensiin II (osa RAAS-süsteemist), põhjustab ka veresoonte ahenemist. Aju puuduliku verevarustuse tunnused on lisaks janule ka haigutamine ja nõrkustunne. Janutunnet pidurdavad südames ja ajus tekkivad kodade natriureetiilised peptiidid (KNP) ja ANP aju natriureetiline peptiid) neid produtseeritakse, kui ringleva vedeliku hulk suureneb. Janu on ka kõrge veresuhkru korral (Osm rõhk tõuseb). 5
· Hingamisel 350 cm³ · Uriiniga 1400 cm³ · Väljaheidetega 100 cm³ Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses · Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb · Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb · Reguleerib ka janukeskuse tööd 7. Termoregulatsioon Endotermsed püsisoojased Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine · Temperatuur langeb külmavärinad (vastsündinul pruun rasvkude) · Temperatuur tõuseb - veresoonte laienemine nahas · Temperatuur langeb - veresoonte ahenemine nahas · Tahteline tegevus Kriitilised temperatuurid
kaltsiumi- ja magneesiumisisaldusega vett (kokku umbes 1500 mg/l), et korvata kehast higiga eraldunud sooli. Kõrge naatriumisisaldusega mineraalvesi kiirendab seedimist, mineraalveega omastatud magneesium aga aitab lihastel lõdvestuda ning parandab lihaste taastumist. Peale trenni joodav mineraalvesi peaks olema jahe (kuni 10 kraadi), sellise temperatuuriga vesi leevendab kõige optimaalsemalt vaheajus asuva janukeskuse ärritust. Väga oluline on regulaarne mineraalvee joomine ka üle 50aastastele inimestele, sest vananedes joob inimene tavaliselt vähem vett. Normaalne oleks, kui üle 50sed tarvitaksid 1,75 liitrit ehk 8 klaasi vett päevas. Kui juuakse vähem, võivad tekkida elulised häired, ka südamehäired. Organismil kulub rohkem vedelikku ka ravimite manustamisel, et maks suudaks keemiaga toime tulla ja vajalikke aineid organismile vastuvõetavaks muuta.
*Veekadu: Naha kaudu 350 cm³; Higistamise 100 cm³; Hingamisel 350 cm³; Uriiniga 1400 cm³; Väljaheidetega 100 cm³ *Regulatsioon: keskus hüpotaalamuses Vett liiga vähe eritub antidiureetilist hormooni ja neerud imavad rohkem vett tagasi, uriini hulk väheneb Vett liiga palju vähendatakse antidiureetilise hormooni sünteesi ja neerud imavad vähem vett tagasi, uriini hulk suureneb Reguleerib ka janukeskuse tööd 6. Termoregulatsioon (Endotermsed püsisoojased) *Reguleerib hüpotaalamus mõõdab vere temperatuuri · Temperatuur tõuseb higistamine ja veresoonte laienemine nahas · Temperatuur langeb külmavärinad ja veresoonte ahenemine nahas · Tahteline tegevus *Kriitilised temperatuurid · Termoneutraalne tsoon keskkonna temperatuuri-vahemik, milles ei kulu
..1,2 Higi 0,3...0,55 Ainevahetus 0,3...0,35 Hingeõhk 0,3...0,4 Väljaheide ~0,15 Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne. Tavaliselt tekib inimesel janu ühel põhjusel kolmest. Esiteks, organism ei saa piisavalt vett. Teiseks, organismi on viidud liiga palju mineraalsooli. Kolmandaks, organism on liigselt vett kaotanud. Janutunde aluseks on vaheajus asuva janukeskuse ärritus. See tekib soolsuse tõusule ehk vee vähenemisele reageerivate retseptorrakkude ärritumisel või limaskestade kuivamisel. Füsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vedelike joomine. Organismi veebilanss võib tasakaalust nihkuda ja muutuda nii negatiivseks või positiivseks. Veepuuduse kõige tavalisem põhjus on vee vähene juurdetulek organismi või suurenenud vee eritumine. Kui organism ei saa piisavalt vett, siis keha vähendab veekulu, eeskätt uriini hulga piiramisega
..1,2 Higi 0,3...0,55 Ainevahetus 0,3...0,35 Hingeõhk 0,3...0,4 Väljaheide ~0,15 Organismi tasakaalustatud veesisaldust aitab reguleerida ja säilitada janutunne. Tavaliselt tekib inimesel janu ühel põhjusel kolmest. Esiteks, organism ei saa piisavalt vett. Teiseks, organismi on viidud liiga palju mineraalsooli. Kolmandaks, organism on liigselt vett kaotanud. Janutunde aluseks on vaheajus asuva janukeskuse ärritus. See tekib soolsuse tõusule ehk vee vähenemisele reageerivate retseptorrakkude ärritumisel või limaskestade kuivamisel. Füsioloogiline vastusreaktsioon janutundele on vedelike joomine. Organismi veebilanss võib tasakaalust nihkuda ja muutuda nii negatiivseks või positiivseks. Veepuuduse kõige tavalisem põhjus on vee vähene juurdetulek organismi või suurenenud vee eritumine. Kui organism ei saa piisavalt vett, siis keha vähendab veekulu, eeskätt uriini hulga piiramisega
annaabi.ee 
