» (lk 57) Liigutav on lugeda Benni perekonnast. Ema, kes armastab oma isa rohkem kui oma meest. Isa, kelle on võrgutanud tüüpiline noor tissitädi. Õde, kes on lesbi. Benni meenutab oma koera Charliet ja tema surma. Kõik need tegelaskujud on tema kujunemist mõjutanud vahest rohkemgi kui halvatus. Et elu oleks crazy, otsustavad kuus noorukit internaatkoolist põgeneda. Sihtkoht on München, sest München on cool. Pealegi arvab Benni parim sõber ja toakaaslane Janosch: «Iga koht, kus me oleme, on kus iganes. Sa ei tohi lihtsalt iial lasta oma mõistust vangi panna, siis oled alati kus iganes.» Põgenemisel kohtuvad nad Sambrausiga, vanamehega, kes pakub ennast neile kaaslaseks. Sõidu ajal jõuab Janosch veendumusele, et ta teab, et ta midagi ei tea. Kuid Sokratest ega teisi filosoofe ta ei salli. «Filosoofid on niikuinii ainult tühikargajad. Nad arvavad, et peavad kõik ära seletama. Seejuures pole ju midagi seletada. Vaadaku ainult maailmas ringi
asutas Ing-Mari Tirén on paljude aastate jooksul süvendanud oma teatraalset väikelastele suunatud esteetikat. Nukkude, muusika, dramaturgia ja totaalse lavakujunduse mis sageli ümbritseb kogu publikut vahendusel pakutakse etendusi, milles on usku, et ka väikesed lapsed saavad teatri keelest aru. Tittut annab sageli külalisetendusi nii kogu Rootsis kui ka mujal maailmas. Sageli kasutatakse algmaterjalina populaarseid pildiraamatuid. Barbro Lindgreni "Metsiku beebi" lood ning ja "Janosch, Väike Karu ja Väike Tiiger" on püsinud mängukavas juba aastaid. Tittut on nn. "sõltumatu grupp". Peale institutsiooniteatrite on Rootsis arvukalt sõltumatuid lasteteatritruppe, kellest 37 on koondunud huviorganisatsiooni Teatercentrum ümber. Huvitav on tõdeda, et kõigist lastest, kes 1999. a. nägid mõnd lasteteatri etendust, olid 65 % vaatamas just sõltumatu trupi lavastust. Täiesti sõltumatu tegija, kes on alati kõndinud oma rada, kuid on sellele vaatamata kirjutanud
annaabi.ee 
