võimalusi edasiseks eneseharimiseks. Körber toetas Jannseni õpinguid ja aitas tal saada tööd kohaliku köstrina. 19-aastaselt sai Jannsen oma endise õpetaja Kochi abiliseks nii koolis kui ka kirikus. Ta aitas lapsi õpetada ja kandis hoolt selle eest, et kogudus paremini viisi peaks. Kui Jannsen oli 23-aastane, esitas Koch lahkumispalve ning Jannsen sai tema asemel Vändra kösterkoolmeistriks. Kohaliku saksa koguduse personaalraamatusse kanti ta Johann Adami poeg Jannsenina. Alles 1860-ndate aastate lõpul hakkas oma eesnime kirjutama kirjandusloos tuntud kujul : Johann Voldemar. Selle täienduse tegi ta oma ristiisa, Vändra mõisniku Vold. Von Ditmari nime järgi . Ta oli väga populaarne ja armastatud inimene (teda kutsuti ka lapsi ristima ja surnuid matma). Oma sorava jutuga jagas Jannsen rahvale ilmalikku tarkust. Jannseni suur edu äratas kadedust aga Carl Körberis ning nendevahelised suhted hakkasid jahenema.
Johann Voldemar Jannsen Johann Voldemar Jannsen sündis 16.mail 1819 aastal Vana-Vändra vallas, kui Vana-Vändra mõisa möldril ning Tõrvaaugu kõrtsimehel Adol ja tema naisel Mallel sündis poeg, kelle nimeks pandi Jaan. Priinime Jensen sai ta paari aasta pärast. Kui ta 23-aastaselt Vändra köstriks ja kihelkonnakoolmeistriks sai, kanti ta saksa koguduse personaalraamatusse Johann Adami poeg Jannsenina. Varasemas lapseeas oli ta lemmikkohaks rahvarikas veskikoda, kus veskilised jahvatusjärge oodates juttu rääkisid ja nalja tegid. Siin kasvas ta väiksest peale kokku rahvakeelega ja talupojahuumoriga, mis said tema kirjatööde suuremateks väärtusteks. Johann Voldemar Jannsen oli 7-aastane, kui ta isa suri. Ta sai endale kasuisa, kes aga oli möldri- ning kõrtsnikuametis liiga kergemeelne ja korratu, mistõttu võeti talt 1829. a. jüripäeval veski- ja kõrtsikoht käest