Sel ajal pingestusid nende suhted uuesti Qingi valitsusega. Hiinlaste kallaletung hele Briti laevale vallandas Teise oopiumisja (1856-1860). Inglismaa ja Prantsusmaa sjalaevad pommitasid Hiina sadamalinnu, saatsid maale dessantksusi, vallutasid Kantoni, hiljem ka Pekingi. Valitsus pidi tegema uusi jreleandmisi. Euroopa misjonrid said Hiinas tieliku tegevusvabaduse. Pekingisse asusid Inglismaa ja Prantsusmaa alalised saatkonnad. Vlismaa laevad said iguse sita Hiina suurimal jel Jangtsel. Hiina pidi maksma vitjatele suure summa sjakulude katteks. Slminud rahu Inglismaaga ja Prantsusmaaga, asus Qingi valitsus arveid iendama taipingidega. 1864. a. vallutati Nanking. Taipingide juhid hukati. Liikumine hbus. HIINA 19. SAJANDI VIIMASEL KOLMANDIKUL Teine oopiumisda nitas veelkord Hiina nrkust vrreldes teiste suurriikidega. Esimesena kasutas olukorra ra Venemaa, sundides Hiinat loobuma Amuuri je vasakkaldast. Kasvavat huvi Hiina territooriumide vastu nitas Jaapan.
Hiina hüdroenergia ressursid on väga suured. Nende kandjate hulgas troonib oma pikkuselt (6300 km) maailmas kolmandal kohal olev tormlev kaunis Jangtse jõgi. See saab alguse 5042 km kõrguselt maailma katuseks kutsutavalt Tiibeti platoolt ning kogudes arvukate lisajõgede veed, suubub Ida-Hiina merre, kandes sinna keskmiselt 32 000 m3 vett igas sekundis. Jangtse energeetiline potentsiaal peitub tema eriti suures kõrguste vahes. Jangtsel on Hiina elus, arengus ning saatuses olnud ülisuur tähtsus juba aastatuhandeid. Sel on olnud tõeliselt draakonlik jõud, mis ühe käega annab miljonitele eluks vajalikku, kuid teise käega võib võtta ka sadu tuhandeid inimelusid ikka ja jälle korduvate suurte üleujutuste tõttu. Näiteks 1911. a oli 100 000 hukkunut, 1931. a 145 000, 1935. a 142 000, 1954. a 33 169... Need arvud tõestavad, et Hiinale oli Jangtse jõge ohjeldava hiigeltammi rajamisel
annaabi.ee 
