Koolis sa Jane sõbraks Helen. Kes hiljem suri tüüfusesse. Sellesse surid ka paljud teised õpilased. Jane kasvas suureks ja hakkas seal koolis õpetajaks. Ta tahtis endale uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele'le. Sealne peremees oli mr Rochester, ta oli väga karmi olekuga. Alguses polnud mr Rochester mitte kunagi kaua kodus. Aga siis hakkas ta tihedamini kodus olema ja ta veetis palju aega koos Janega. Jane armus mr Rochesteri. Ühel päeval nad läksid jalutama kus selgus ka et Rochester armastab Jane ja palus ta endale naiseks. Jane oli nõus. Kuid pulmapäeval selgus et Rochesteri naine on veel elus ja pulm jäeti ära. Mr Rochesteri naine oli hull ja teda hoiti mõis pööningul. Jane oli väga löödud ja jooksis Thornfieldist ära. Ta võeti elama ühte perre. Kus hiljem tuli välja et ta on sugulane nende pere elanikudega. St. John
onu Johniga tülis, oli ühtlasi ka Jane onu ehk isa vend ja kui onu John suri, pärandas kogu oma vara (20 tuhat naela) oma teise venna tütrele, kelleks oli Jane. Jane oli oma vastleitud sugulaste üle meeletult õnnelik (ning Mary ja Diani nii samuti)ja jagas oma päranduse 4-ks võrdseks osaks, Maryle, Dianale, st Johnile ja endale. St John oli küll armunud oma piirkonna rikkaima liikme kaunisse tütresse, kuid surus oma tunded maha ning soovis hoopis Janege abielluda, et minna koos Janega Ida-Indiasse misjonäriks (inimene, kes kuulutab oma usku). Jane ei nõustunud abielluma. kuid oli nõus abilisena kaasa sõitma, mis ei sobinud jälle st Johnile, nii jäi Jane peaaegu nõusse, aga Janet piinas mõte mr Rochesterist, ta lihtsalt pidi teada saama, mis oli saanud tema eluarmastusest mr Edward Rochesterist. Ja nii ta läkski tagasi, nägi varemeid, kuulis kohaliku käest, mis oli juhtunud, ja leidis oma pimeda ja käest vigastatud sõbra mahajäetud mõisamajast.
Hiljem kohtuti Rosingsis Collinsite juures ning Darcy tegi abieluettepaneku. Lizzy lükkas tagasi solvates teda, kuna ta talle ei meeldinud. Hiljem sai selgust ta kirjas Wickhami ja Jane asjadest ning tasapisi andestas talle. Pemberlyt külastades nägi, kuidas Darcy oli muutunud ja armus temasse. Kui Lydia ära jooksis, siis maksis Darcy Wickhamile suure raha, et nad abielluks ja W N-rügementi Põhja-Inglismaal teenistusse võetaks. Bingley tuli tagasi Netherfieldi, et Janega abielluda ja Darcy temaga kaasa. Seekord Lizzy ei lükanud enam tema ettepanekut tagasi ja nad abiellusid samuti. Gardinerid Mr.Gardiner (Mrs.Benneti vend, käis Londonis Lydial järel, väga tsiviliseeritud ja tore) Mrs.Gardiner (abikaasale väga sarnane, seiklushimuline, kuid tark ja viisakas) Suhtlesid palju Bennetitega, käisid reisil koos Elizabethiga ja aitasid Benneteid hädas. Meeldisid ka kõrgemast soodest isikutele, olles alamklassi kohta väga targad ja osavad suhtlejad.
Tegevus toimus 1949.aasta talvel. Algas sellega, et Holden tuli tagasi vehklemisvõistluselt, milles nad ei saanud osaleda kuna Holden, kes oli võistkonna kapten, unustas oma vehklemisasjad rongi. Holden jõudes tagasi kooli (Pencey erakool Pennsylvainias), läks enda tuppa. Teda tüütab poiss kõrval toast, Robert Ackley. Vahepeal käis külas ajaloo õpetajal mr.Spenceril, kes talle koolist välja viskamise pärast pidas loengu. Holdeni toakaaslane Strandlater käis väljas Holdeni sõbra Janega ning kui kohtingult tulles Strandlater ei rääkinud Holdenile, mida ta Janega autos tegi, siis läks Holden talle kallale. Strandlater lõi Holdenil nina veriseks. Holden otsustas asjad pakkida ja lahkuda, kuigi oli alles laupäev ja koju pidi minema kolmapäeval. Ta sõitis rongiga New Yorki, tee peal flirtis oma klassivenna emaga ning valetas talle oma nime kohta. Rongi pealt tulles võttis takso, et sellega hotelli minna. Viis asjad hotelli ning läks
· Alice Wood- abiline · Miss Oliver- Rosamond´i isa · Miss Oliver, Miss Rosamond · Mister Briggsilt- advokaat · Kapten Fitzjames- Diana mees, mereväelane · Mister Wharton- Mary mees, vaimulik Kokkuvõte: Väiks tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas Mrs. Reedi juures. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georginaga Gatesheadis. Majas oli Jane´i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kui ka tema pahandas toihti Janega. Ükskord kutsus Mister Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane´ist lahti saada ning ta vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane´i oma kooli vastu võtmaning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi . Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm. Lowoodui vaestekoolis olid õpilasteks ainult tüdrukud. Elamistingimused olid
omad head ja vead. Vanimal tütrel, Janel, oli liiga hea iseloom. Ta ei tahtnud mitte kellestki kunagi midagi halba uskuda, ta ei rääkinud kellestki midagi halba ning ta ei tahtnud ka näidata välja oma tundeid, näiteks kui ta kurvastas. Ta meeldis kõikidele inimestele, kuna ta oli sõbralik, tark ja ilus. Kuid talle tuli kahjuks tema iseloom, sest ta ei julgenud välja näidata oma tundeid Mr. Bingley vastu ning Mr. Bingley arvas, et tal pole Janega lootust ning sõitis külast ära, jättes Jane maha. Elizabeth oli mõistev, enesekindel ja taibukas. Ta arvas, et tunneb kõiki inimesi ja mõistab neid, kuid eksis Mr. Darcy koha pealt. Ta soovis ka alati kõigile head ning näitas välja oma armastust oma õdede, isa, sõbranna vastu jne. Talle meeldis nähvata inimestele, kes tundusid talle upsakat. Tema oli väga kinni eelarvamustes, kuid siiski oli ta sõbralikum ja tolerantsem tegelane kui mõni teine.
õpilasteks olid ainult tüdrukud. Koolis sa Jane sõbraks Helen. Kes hiljem suri tüüfusesse. Sellesse surid ka paljud teised õpilased. Jane kasvas suureks ja hakkas seal koolis õpetajaks. Ta tahtis endale uut tööd. Ta sai tööd Thornfieldis kus ta pidi olema guvernandiks Adele'le. Sealne peremees oli mr Rochester, ta oli väga karmi olekuga. Alguses polnud mr Rochester mitte kunagi kaua kodus. Aga siis hakkas ta tihedamini kodus olema ja ta veetis palju aega koos Janega. Jane armus mr Rochesteri. Ühel päeval nad läksid jalutama kus selgus ka et Rochester armastab Jane ja palus ta endale naiseks. Jane oli nõus. Kuid pulmapäeval selgus et Rochesteri naine on veel elus ja pulm jäeti ära. Mr Rochesteri naine oli hull ja teda hoiti mõis pööningul. Jane oli väga löödud ja jooksis Thornfieldist ära. Ta võeti elama ühte perre. Kus hiljem tuli välja et ta on sugulane nende pere elanikudega. St. John kes tahtis pühenduda jumalale otsustas indiasse
annaabi.ee 
