jagunevad imemuinasjuttudeks ja loomamuinasjuttudeks ja novellilaadseteks. Laulupidu - suur muusikapidustus, kus esinevad laulukoorid ja orkestrid. Romantism - Euroopa kirjanduse, kunsti ja vaimuelu suund. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele, taotles isiku ja loominguvabadust, seadsid esikohale kunstniku mõttelennu ja isikupärase maailmanägemise. Rõhutas tundeelu tähtsust ja kujutletava erakordust, väärtustas rahvaloomingut. Jant - kerge ja lõbusasisuline näidend. Jandis on esikohal jämekoomika ja sündmuste arengu juhuslikkus. Kõne - mingi aktuaalse teema käsitlus sihiga kuulajaid veenda ja mõjutada. 1)sissejuhatus 2) teema arendus 3) lõpetus Ajalooline jutustus - teos, mille aluseks on ajaloolised sündmused ja tegelasteks ajaloolised või nendega seotud isikud. Naturalism- kirjandusvool, mis taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. Naturalistid püüdsid elunähtusi mõtestada läbi tegelikkuse väljendamise, ühtviisi
Täida vajaduse korral lüngad. 1. Klassis peab valitsema töine õhkkond. 2. Jälle kerk..-..is uus modernne hoone. 3. Sain oma käitumisega plus..s..punkti. 4. Kompromis..s.liku lahenduse leidmine võttis aega. 5. Vihm rabistas vas..-..tu plekk-katust. 6. Krim..-..lane sõitis Kiievisse. 7. Reibas marss.... tegi kõigil tuju heaks. 8. Kesk.k...oolis tuleb meil pal..-..ju õppida. 9. Meile kingiti vanaaegne vask...p.ann. 10. Hom..-..ne konkurs.s... teeb mind ärevaks. 11. Vil..-..jandis on rip...p.sild. 12. Ma ei söömud karamel..l.kisselli, ehk..k..i see meeldib mulle. 13. Imet..-..lesin loomaaias suuri kas...-.lasi. 14. Allikavesi on kristal..-..jas. 15. Kon...n.gi tundis kevadest rõõmu. 16. Varas ei kartnud kon..-..gi minna. 17. Elus tuleb olla ettevõt..-..lik. Kas -gi või -ki? kann..gi., salk..ki.., laud..ki., varn...gi., saag..ki.., harv..gi., parkett.ki..., ressurss...ki., pill...gi., kamm...gi., kaup.ki..., kurb..ki.., lapp..ki.., kiirus..ki.., kolm...gi
1795.aasatl Tallinna-lähedase Lehmja mõisa koka pojana, õppis Tallinnas saksa ja vene kreiskoolis (1809-1812) ja töötas aastail 1817-1824 Tallinna saksa teatri näitlejana, mispeale lahkus oma kodulinnast. Tema elu esapidise käigu kohta on teated ebamäärased; mõningatel andmetel olevat ta tegelenud Saksamaal kaubanduse alal. "Krappi Kaie willetsuse" osasles Steinsberg ka osatäitjana, samuti nagu ta mängis nimiosa 1824.a. suvel Pärnus lavastatud kahevaatuslikus jandis "Permi Jago unne-näggo", mille näitleja oli koostanud Kotzebue komöödia "Der Trunkenbold"("Lakkekauss") järgi. Selles Lääne-Euroopa kirjanduses laialt levinud süees (Kotzebue eeskujuks oli taani teatri rajaja L.Holbergi "Mäeotsa Jeppe" - "Jeppe paa Bjerget") kujutatakse, kuidas purjuspäi magama jäänud talumees mõisa viiakse ja saksa kombel riietatakse, et teda pärast ärkamist mõisnikuna austada. Uuest
Seal esinesid kolm noort tütarlast, kes mängisid ... » «Sireene,» täiendas Lienarde. «Ja täitsa alasti,» lisas noormees. Lienarde lõi silmad häbelikult maha. Gisquette vaatas talle otsa ja tegi sedasama. Noormees jätkas naeratades: «Seda oli üsna lõbus vaadata. Tänane moralitee on aga eriti pühendatud Flandria printsessile.» «Kas ka karjuselaule lauldakse?» päris Gisquette. «Vuih,» ütles võõras, «kuidas seda tohib ühes moralitees? Ei maksa zanre segi ajada. Jandis, jah, seal palun väga.» «Väga kahju,» ütles Gisquette, «tookord võitlesid Ponceau purskkaevu ümber metsikud mehed ja naised omavahel ja laulsid igamoodi hoiakutes oma laulukesi.» «Mis paavsti saadikule kõlbab,» ütles võõras kuivalt, «ei kõlba printsessile.» «Ja neil oli veel kaasas,» seletas Lienarde, «palju puhkpille, millel mängiti suurepäraseid viise.» «Ja et jalutajad oleksid ennast värskendada saanud,» jätkas Gisquette, «pildus purskkaev
annaabi.ee 
