moodustati isehakanud Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee(RESK), rühm NLKP Keskkomitee juhtkonda ja Nõukogude Liidu valitsusse kuulunud vandenõulasi püüdis vägivaldselt kõrvaldada Mihhail Gorbatsovi Nõukogude Liidu presidendi ametikohalt ning teha lõpp tema perestroikapoliitikale. 19. Augusti hommikuks teatas RESK, et on võimu üle võtnud ning et ,, haigestunud'' Gorbatsovi asendab asepresident Janajev. Putsistide põhieesmärk oli Gennadi Janajevi sõnul järgi hoida ära Nõukogude Liidu likvideerimise ärahoidmine. Komitee kuulutas välja kuueks kuuks erakorralise seisukorra, esinduskogud saadeti laiali, Moskvasse viidi väed, kohalik võim allutati komitee poolt määratud sõjaväekomandantidele, kehtestati massiteabevahendite tsensuur ning osa massiteabevahenditest suleti. Riigipööre oli halvasti ettevalmistatud ja rahvas hakkas vastu. Eesotsa tõusis Venemaa president Jeltsin, kes kindlustas end koos pooldajatega Moskvas
Nii olidki tema lähikonnaga liitunud Valentin Pavlov Ministrite Nõukogu esimehena, Gennadi Janajev asepresidendina ja Boriss Pugo siseministrina, kes kõik olid perestroikavastased. 1991. aasta keskpaigaks otsustas Gorbatšov siiski sõlmida liidu hoopis Jeltsiniga ja lootis, et reformid suudavad riigi päästa. 18. augustil oli Gorbatšov Musta mere ääres puhkamas, kui tema suvilasse sisenesid kella 17:00 paiku mõned vanameelsed kommunistid, kes tahtsid teda sundida võimust loobuma Janajevi kasuks. Gorbatšov keeldus ja ta suleti koduaresti. Seejärel väitsid riigipöörajad avalikkusele, et Gorbatšov on haigestunud ega saavat oma presidendikohuseid täita. Tema asemele asus asepresident Janajev, kes koos oma kaaslastega valmistas ette Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee loomist, mis pidi võimu haarama. 19. augusti hommikuks oldi valmis haarama võim Moskvas. Riigipöörajad saatsid välja avaldused, milles teatasid, et nüüdsest valitseb kuni Gorbatšovi
annaabi.ee 
