Valimiste edu saavutasid pahempoolsed erakonnad. Asutava kogu uueks juhiks valiti A. Rei, esimese valitsuse kujundas tööerakondlane Otto Strandman. 1919. võeti vastu maaseadus ning 1920 juuni keskel põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung Kindlustamaks Eesti julgeolekut, otsustas vägedejuht kanda lahingutegevuse Eesti pinnalt välja. Esimesena laks maikuus pealetungile Vene Põhjakorpus. Punaarmee madala võitlusmoraali tõttu oli rünnak oodatust edukam ning jõudis välja jamburi Oudova ja Volossovoni. Kasutades Eesti Kommunistliku Kütidiviisi vallutati kiirelt Pihkva. Lõunarindel teostati veel teinegi edukas operatsioon, millega puhastati põhiline osa Lätist enamlastest. Landeswerhi sõda Lätimaa peamisteks kaitsjateks said Balti Landerswehr ja saksa vabatahtlikest moodustatud Rauddiviis, nende tegevust kordineeris Rüdiger von der Goltz. Pärast Riia vallutamist pöördusid saksa väed põhjasuunas, kohtudes Võnnuall Eesti Rahvaväe eelosadega. Juuni
neutraalsust tagada, nõudis Nõukogude Liit 24. septembril sõjaliste baaside lubamist Eesti territooriumile. Et tugevaid liitlasi polnud kuskilt leida, otsustas Eesti nõudmised vastu võtta ja 28. septembril sõlmitigi Moskvas Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping. Punaarmee koondumine Eesti idapiiril. Jõundemostratsioonik.s Septembriku jooksul koondati Eesti idapiirile võimas löögirusikas: Pihkva kandis 8. armee, Jamburi rajoonis laskurkorpus, kokkus 136 000 võitlejat, pluss mereline jõud. Karl Selteri visiit Moskvasse. 22. sept läks ta Moskvasse, et kirjutada alla väliskaubanduslepingule. Kuid siis tuli välja, et selle tingimuseks oligi see, et sõjaväebaasid paigutatakse EW territooriumile. Temaga kõneluses väideti ,et Eesti neutraliteet ohustab NL julgeolekut, seades ohtu sõja ja kaubalaevastiku Läänemerel ja otseselt ka Leningradi. Samuti et eelnevalt sõlmitud rahutingimused tuleks üle vaadata
annaabi.ee 
