mahtus keskmiselt 4000 inimest. Ja need olid reeglina puupüsti täis. Looming Küllaltki suure osa muusikast, mis Apelsinile populaarsust on toonud, moodustab omalooming. Tähtis koht on ka naljal nii muusikas kui tekstis. Laulutekstide autoriteks on enamalt jaolt Ott Arder, Henno Käo ja Priit Aimla. Ansambli muusikaline moto - igaühele midagi (ehk polkast rokini) - peab paika tänaseni, ansambel võib üles astuda nii elektrilisi kui akustilisi pille kasutades. Jambolaya: https://www.youtube.com/watch?v=e9Yqgix64kI Matkalaul: https://www.youtube.com/watch?v=XGUWRFFynno Aeg ei peatu: https://www.youtube.com/watch?v=vt27a1EJviM Himaalaja: https://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js Karulaul: https://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE Albumid Apelsin 1980 Apelsin 1981 Apelsin 1988 Apelsin 1989 Apelsin XX Apelsini Boogie Apelsin № 1 Apelsin 30 Apelsin Eesti Kullafond [3CD] Kauge Hüüd
Vladimir Seripov - ex-basskitarr Boris Leppsoo - ex-kitarr Jaan Kirss - ex-trummid Tarmo Pihlap /1952 - 1999/ - ex-vokaal, kitarr Mati Nuude /1941 - 2001/ - ex-vokaal, balalaika Taago Daniel - ex-bass Mart Jürisalu - ex-klahvpillid Gunnar Kriik /1952-2001/ - ex-basskitarr,klahvpillid Argo Toomel - bass Hillar King - ex-bass Aleksander Vilipere /1955-2011/ - trummid, vokaal Marek Lillemägi - trummid Ivo Varts /1961-2013/ - ex-trummid Esimese lauluna ansamblis Apelsin laulis Nuude linti «Jambolaya». Taheti aga tegelikult algul Ajakirjandusmaja ansambliks saada, aga sinna neid ei võetud. Nii nad saidki algul Tallinna Kaubamaja bändiks. Apelsin oli bänd, kes avas 70ndatel Venemaa ukse paljudele teistele Eesti artistidele. Tähtis koht on nende heliloomingus olnud alati ka naljal nii muusikas kui tekstis. Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on
taliõun", punane sõstar "Hollandi punane"( ilukirjanduslikus tekstis võib tuntumaid sorte kirjutada kui nimetusi - nt. suislepp, valge klaar). Keelevääratusi (Uued ajad, uued kombed) Sirje Mäearu Reklaamsilte ja -tekste lugedes torkab silma tava kirjutada liitsõnalise või muidu pikema nime sees (sõna keskel!) teinegi komponent või lihtsalt üks suvaline täht suurelt, nt (aktsiaseltsid) BalSnack, TalBest, RaSiRex, (kauplused) AlekSiil, JamboLaya, (kohvik) HõbeKass, (hambapasta) FloraDent. Keegi ei keela kunstnikke, kes reklaamsilte jms kujundavad, suur- ja väiketähtedega mängimast. Palju olulisem on, et ettevõtja, kes oma ettevõttele või tootele nime paneb, oskaks ja tahaks eesti õigekirjutusreeglitega arvestada. Siis oleks meil nimed nagu Balsnack, Talbest, Rasirex, Aleksiil, Jambolaya, Hõbekass, Floradent. Läbiva suurtähega kirjutatakse sõnaühendilised nimed: käisime Kolme Tuvi kohvikus, Hella
annaabi.ee 
