Kui ma oleksin koolidirektor Tjorn Treu KP-21 On olemas palju palju erinevaid ameteid. Ametid kus teed füüsilist tööd või oled kuskil kontoris ja teed lihtsalt vaimset tööd. Üks nendest vaimsetest töödest, kus mina kindlasti töötada ei tahaks oleks koolidirektor. Sellel ametil ei tahas töötada, kuna seal on niipalju teismelistega jamamist, just sellises igas kus on enamustel puberteet. Usun , et minu närvid lihtsalt ei peaks sellel kohal vastu. Kui ma oleksin koolidirektor, muudatks ma vist päris palju reegleid. Esiteks , laseks koolikokkadel teha koolis rämpstoitu, koduseid tõid ma ei annaks üldse vaid laseks teha sellise õppekava, et kõik vajalik saaks tunnis selgeks. Oma kooli ma kujundaksin ma väga stiilselt: Laseks igale poole panna diivaneid ja tugitoole, telekaid, arvuteid ja muid vahetunniks veetmise asju
võimalikki rajada igale poole tuuleparke vms, ka kaotaks suur hulk energiatööstusse hõivatud inimesi oma töö (naine 19 aastane). · Igalpool ei ole võimalik rakendada/kasutada seadmeid taastuvenergia saamiseks (mees 29 aastane) · Sellega peab ise jändama palju, elasin pikalt ühes majas kus oli vaid päikseenergia, hädapärast kui vihmased ilmad sai kasutada generaatorit, palju jamamist oli. Kunagi tuleb sinna lisaks tuuleenergia siis on kergem. Samas elekter ja küte on kallis, siis miks mitte natuke pingutada et saa oleks peaaegu poolmuidu käes. Samas päikesepaneelid, genekad, tuulemastid jne on kallid. Võtab aastaid et tasa see teha (naine 31 aastane) · Ei ole veel väljatöötatud viisi, kuidas taastuvenergiat säilitada, nö. hoidlates vms (naine 16 aastane)
● niiskusvajumine, löss-pole Eestis ● maavärinad ja igikelts – pole Eestis ● tektoonilised rikked Puurimistööd geoloogias See on põhiline informatsioonihankimise viis, mille põhjal koostatakse aruandeid. 1) Löökpuurimine Maad purustab titetapja (peitel). Tõstetakse üles ja lastakse jälle alla. Vahepeal võetakse proove toruga, mille all on klapp. Olevat parim viis puurkaevude tegemiseks, aga palju jamamist. Lõhed jäävad lahti ja vesi tuleb puurauku hästi sisse. Erivorm: vibropuurimine- nagu suruõhuhaamer, kasutatakse pehmetes pinnastes. On Eestis kõige enam kasutatav, on kiiremaid puurimisviise ja läbilõige tuleb suhteliselt täpne. Normaalse läbilõike saab kuni 10 m sügavuseni. Probleem, et pinnas võidakse kokku suruda. Ei saa kasutada kaljupinnaste puhul. Halb, et võtab palju bensiini. 2) Pöördpuurimine. Jagatakse kolmeks:
annaabi.ee 
