trükiti Rootsis 1811. Saami ajakirjanduse algusaasta on 1873. Lapi keeles on ilmunud ka ilukirjandust. Tuntuimaid norralapi kirjanikke oli Johan Turi, kelle "Jutustus laplastest" ilmus 1910. Soomelapi kirjanikest on mainimistväärt ka Pedar Jalvit (1888-1916) ja Hans Aslak Guttormi (1907-1992), mõlemad neist olid elukutselt algkooliõpetajad. Laplaste hulgast on võrsunud ka oma emakeele uurija professor Israel Ruong. Mõned tuntud saami kirjanikud Johan Turi Hans Aslak Guttorm Pedar Jalvi Matti Heikki Ilmari Morottaja Petter Jori Andaras Morottaja 3.3.Muusika ja teater Saami muusika, eriti improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Joiatakse tavaliselt saateta. Tavaliselt lauldakse aeglaselt, kõripõhjast, emotsionaalselt, sageli kurbust ja viha väljendades. Joiud võivad olla pühendatud
Saami kultuur ühendab endas orgaaniliselt vana traditsioonilise rahvuskultuuri kõige modernsemate kunstivooludega, näiteks joiu dzässiga või/ja konkreetse muusikaga, nagu auhinnatud raamatu juurde kuuluvas helikassetis on teinud Nils-Aslak Valkeapää koos Esa Kotilaisega. Kirsti Paltto, romaani kirjanik. Oktjabrina Voronova esimene saamikeelne luulekogu. Saami klassikute hulka kuulvad religioosne isamaalaulik Paulus Utsi ja impressionistlik novellist ja luuletaja Pedar Jalvi. [3; 2010, 03,06] 3.3. Muusikud Improviseeriv joig, on üle maailma kuulus kui Euroopa vanim ja algupäraseim muusikavorm. Joiul baseerub kogu saami moodne muusika rokist ja folgist kuni sümfooniliste suurvormideni. Edukamatest muusikutest võiks nimetada juba mainitud A'illohasile (Nils-Aslak Valkeapää omakeelne nimi) folklaulust dzässini arenenud Mari Boinet, Wimmet ja lõunasaami Frode Fjellheimi koos ansambliga Transjoik. Vähem tuntud on idapoolsete saamide leudd
annaabi.ee 
