Viimasel ajal külastan ma linna rohkem kui vanasti, kuna kool asub linnas. Minu jaoks oli linna kooli minek suur muutus, kuna ise olen elanud terve elu maal. Käisin maa koolis, seal olid kõik omavahel tutavad aga nüüd on linnas rohkem võõraid inimesi ja harjumine võtab aega. Külastan ka rohkem kaubanduskeskusi, kino ja vahel ka baare. Olen selle lühikese ajaga ära harjunud linna eluga . Kuid siiski on linnas ka asju mida ma kardan. Õhtused jalutused üksinda tänavatel ei tule kõneallagi. Külmavärinaid tekitavad veel inimesed, kes tänavatel kerjavad. Iga inimene näeb linna täiesti erinevalt, sest kõik linnad on erinevad. Linnad on ilusad ja judinaid tekitavad. Linnades on erinevad kultuurid ja tekkimis lood, väljanägemine ei ole samasugune. Maa ja linna inimesed on erinevad kuna, neil on erinevad harjumised ja tavad linnas. Kuid siiski arvan, et maal on siiski parem elada, värskem õhk, koduloomad, hommikune
Paas -- Pae oleks nagu rohkem jumala nägu kui Paas -- Paasi. Paas -- pael on jumalaga suurem osasaamine ja sugulus kui Paas -- Paasil. Paas -- pae mõistab rohkem jumalat kui Paas -- Paasi. Paas -- pae, Paas -- Paasi. Üks suure tähega, teine väiksega. Suurega väiksem, väiksega suurem..." Õpetaja jäi vait ja mõtles. Natukese aja pärast võpatas ta ja virgus. ,,Nõnda siis -- püha Pauluse teekonnad, retked, matkad, reisid, reietused, jalutused, kelgutused. Õige! Kus me lõpetasime? Paas seletas meile, mis on kresku. Aga kelguni me veel ei jõudnud, kelguni veel mitte. Ütlesime ainult: kelk pole regi, kelk pole saan, kelk pole kresku. Aga mis siis on kelk? Kelk pole lauatükk, millega liugu lastakse, kelk pole ka ranits ega raamatupakk, kuigi ka nendega võib mäest alla liugu lasta, vaid kelk on väike saan, regi või kresku. Aga mis siis on kelkama? Mitte kelgutama, sest see tähendab just kelguga sõitmist, vaid kelkama
annaabi.ee 
