divisionilise reservi. Ta kasutas neid kohe ameeriklaste ja brittide vastu Belgias, rünnakuga, mis oli sarnane Ardennide rünnakuga 1940 aastal, mis oli brittidele ja prantslastele toonud katastroofi. Ameeriklase suutsid siiski oma ülekaaluga õhus selle lahingu võita. Jalta konverents Vene väed olid selleks ajaks jõudnud juba Oder'i jõeni 60km Berliinist idas. Stalinil oli käeulatuses terve Saksamaa, kui ta kohtus Roosevelt'i ja Churchill'iga Jaltal. Nad rääkisid sellest, et Venemaa astuks sõtta Jaapani vastu. Stalin lubas seda teha 3 kuud pärast Saksamaa elimineerimist. Stalinile anti teada ka ameeriklaste uusimast leiutisest- tuumapommist. Nad ainult mainisid seda, kuid ei rääkinud sellest täpsemalt. Stalin ainult noogutas selle peale nagu oleks ta seda juba teadnud. Liitlaste väljavaated Saksamaale Kõigi liitlasvägede esimene eesmärk oli jõuda Reini jõeni. Kui see eesmärk oli ületatud
Vaidlus käis kahe variandi vahel: o absoluutne häälteenamus ehk 50%+1 hääl; algselt oli selle poolt nii USA kui NL, o UK oli kvalifitseeritud hääleenamuse poolt (2/3) – peegeldas UK nõrkust, sest tahtis omada blokeerimisvõimet, suudeti veenda ka USA-d o hääletusküsimus jäigi õhku rippuma Veebruar 1945 otsustati Jaltal mitmeid ÜROga seonduvaid asju. Leiti, et Julgeolekunõukogus peavad kõik olema kas poolt või vähemasti erapooletud. 20. aprill 1946 saadeti Rahvasteliit laiali. Mõnda aega toimisid ÜRO ja RL paralleelselt. Asutamine San Fransisco konverents aprillist 1945. Kutsuti kõik Atlandi hartale allakirjutanud riigid, v.a. Poola, sest ei teatud, millist valitsust tunnustada. Kutse saadeti lisaks veel 4 riigile, seega kokku 50 riiki