poleemikat tekitama, kuid see, mille pärast Modiglianit hukka mõisteti, oli akti ja alasti keha mõistete tilluke erinevus. Nimelt ei peetud tema male mitte aktideks, vaid alasti naisteks, nende umber puudus igasugune ajalooline taust, allegooria või viide kirjandusele, nad ei vastanud rangetele akadeemilistele reeglitele. Teoste objektideks olid anonüümsed naised oma elegantsuses ja erootilisuses. Peab veel mainima, et Modigliani aktides puudub igasugune jalooline kontekst nagu paljudel tema kaasaegsetel. Ta maalis pea kõik oma aktid 1917. aastal, kui käimas oli Esimene maailmasõda ning ühiskond oli selle destruktiivsusest sokis, rindelt tagasi pöörduvad sõdurid tõid kaasa sõjakoledusi. Ka Modigliani enda tervis oli aina halvenemas ja nende noorte tervete kehade kujutamine viitab justkui reaalsuse eitamisele, ta jätkas oma kunstliku ideaali poole püüdlemist, püüdlemist ilu ja harmoonia poole. Skulptuurid 1909
Müüdid on selgelt religiooniga seotud kunstiliik2 , üheks folkloori alaliigiks. Folk- looriga hakati tähistama 19. saj Euroopas talurahva suuliselt edasi antud lugusid ja uskumusi; vastandati kirja oskava kultuuri traditsioonile. Sisuliselt edastavad lugusid, uskumusi, kombeid. Tänapäeval lähtub folkloor roh- kem kirjanduslikust vaatenurgast. Jutustus, draama, poeesia, vanasõnad, mõistatused. Muinasjutt. Legend (pikemaid luulevormis legende nimetatakse eeposteks) on poola- jalooline jutustus. Müüt on lugu, mida on peetud või peetakse tõeseks, kuid mis arva- tavasti seda tegelikult ei ole. Mütoloogia — müütide kogum, mis leidub teatud grupis või religioonis. Niikaua, kui müüti usutakse, on ta antud kultuuri maailmavaade. Teine võimalus on teaduslik maailmavaade. 2 Teemat on uurinud C. Levi-Strauss. 51 Peatükk 12 Arengu- ja rakendusetnoloogia 12.1 Kultuuride muutumise viisid
annaabi.ee 
