meestele, vaid ka naistele ja tütarlastele. Kuid see ei olnud veel kaugeltki naisvõimlemine. Seisukoht, et naiste võimlemine peab meeste omast sisuliselt erinema, alles küpses. Anna Raudkatsi Soomes õppimise ajal sealnegi naisvõimlemine alles püüdis iseseisvuda, vabaneda Lingi ja sookolite võimlemise jäikusest, muutuda dünaamilisemaks ja plastilisemaks. Selle nimel töötasid Elin Kallio ja Elli Björksten, töö viis lõpule Hilma Jalkanen, kes oli eelnevalt tutvunud saksa võimlemiskoolkondadega Berliinis ja Münchenis. Erilise hoo ja suurema sisulise arenguga edenes Eesti naisvõimlemine 1920. Aastate teisel poolel. 1925.aastal saabus energiline organisaator ja andekas pedagoog Ernst Idla diplomeeritud spordiõpetajana tagasi Saksamaalt, kus ta õppis Kalevi stipendiaadina. Berliinis tutvus ta põhjalikult Rudolf Bode ja teiste Lääne-Euroopas levinud võimlemissüsteemidega.
12 ja Robert Goffinist alates. 5 Käesolevas uurimuses ongi džässi kui kultuurinähtuse üldisema käsitluse ja varasema arengu küsimustes toetutud põhiliselt esimese valdkonna uurimustele kui ilmselt kõige usaldusväärsematele allikatele (Feather 1960; Porter 1992; Gabbard 1995; Berendt 1999; Strinati 2001). Teise valdkonna vastu on suuremat huvi üles näidanud just väiksemate rahvuste, näiteks Soome (Jalkanen 1989; Haavisto 2000) ja Rootsi (Bruér 1998) esindajad. Rootsi Džässi- föderatsiooni egiidi all tegutseb ka rootsi džässiajaloo komisjon. Eesti džässi ajalugu on eeltoodud ajaloolistel põhjustel küllaltki napilt uuritud, akadeemilisi uurimusi pole ühtegi. Esimese teadaoleva töö (“Kergest muusikast Eestis”), kus käsitleti ka meie džässi ajalugu, kirjutas 1958. aastal Uno Loop Tallinna Muusikakooli diplomitööna.
soulless and therefore insalutary in its effects and malefic in its influence. Music is not an instrument for titillation of the nerves or satisfaction of the senses. It is a Yoga Sadhana (spiritual practice) which enables you to attain Atma-Sakshatkara (your spiritual Being).3 This is the position of a high spiritual person adoptable by others standing near to his level. No one can deny other effective aspects of good music; for entertainment, for uplifting 1 Esko Jalkanen. Varjud peeglis (Shadows in the Mirror). Maalehe Raamat, Tallinn 1998, pp.11-14, 55, 71. 2 Sivanda Literature. Volume I. Ed. By Swami Omkarananda. Divine Life Society, Sivananda Nagar, India 1960, p.238. 3 In the same Volume I, pp.235, 244 one’s spirits and cheerfulness. But even an ordinary man delighting in worldly joys should take these thoughts into consideration. Do we know the essence of a composition? We suppose it. Do we know ourselves? As a general rule, we do not
annaabi.ee 
