sus, töö eesmärk, ülesanded ja meetodid. Sissejuhatuses nimetatakse lähtematerjalid ja allikad ning antakse lühike ülevaade töö ülesehitusest. Sissejuhatus ei sisaldada üleliigseid andmeid ja moodustab tavaliselt 1/10 töö mahust. 2.1.4 Töö põhiosa Töö põhiosa ehk sisuline osa on süstematiseeritud, lähtudes sisulistest ja stiililistest kaalutlus- test ning koosneb peatükkidest, alapeatükkidest ning punktidest. Põhiosa peab andma üksikas- jaliku ülevaate ülesande püstitusest kuni lahenduste kirjeldamiseni, põhjendamiseni ning tule- muste esitamiseni. Probleemi põhjalikuks tutvustamiseks tuleb välja tuua erinevate teooriate ja autorite seisukohti ning neid võrrelda ja analüüsida. Lisaks tunnustatud autorite arvamustele peab välja tulema ka õpilase isiklik seisukoht ja arvamus. Teksti ilmestamiseks on soovitav kasu- tada tabeleid ja jooniseid. Kõigi lähteandmete, tingimuste, soovituste, vähetuntud valemite,
Lugemist • Terminoloogiale kui distsipliinile pani aluse Austria insener Eugen Wüster (1979), kelle praktiline eesmärk oli ühtlustada masinaehituse terminite kasutamist saksakeelsete riikide vahel, mida ta tegi mõistepõhise sõnastiku musternäidise (Wüster 1967) vormis. Hiljem on tema lähenemist hakatud nimetama klassikaliseks terminoloogiateooriaks. • Eesti üsna klassikalise-lähedasest terminiõpetusest on põh- jaliku ülevaate andnud Tiiu Erelt (2007). • Veel üks klassikaline kursus on The Pavel (www.bt-tb.tpsgc- pwgsc.gc.ca/btb.php?lang=eng&cont=308). 52 Terminoloogia • Terminoloogia lähedane naaber on oskusleksikograafia (nt Bergenholtz ja Tarp 1995). Sellega tasub aga ettevaatlik olla, kuna traditsioonilise leksikograafia osana on sealne käsitlus