Lugemine 1,50 Suusatreening 11,25 Laulmine 1,75 Sõudmine 6,60 Loengud 1,50 Aerutamine 6 km/t 7,33 Laboratoorsed tööd (seistes) 2,15 Jalgrattamatk 17 km/t 7,70 Arvutil (masinal) kirjutamine 2,0 Jalgrattatreening 12,0 Puude saagimine (käsitsi) 6,90 Jalgrattaspordivõistlus 15,20 Käsitsi niitmine 6,60 Kergejõustikutreening 7,85 Kirurgiline operatsioon 1,70 Maadlemine 12,30 Klaveri ja tsello mängimine 2,20 Piljard 2,90
96 Tavaliselt jääb vere laktaadisisaldus sellise treeningu puhul vahemikku 0,8 kuni 1,6 mmol/l. Aeroobse baasi arendamisel sõudmises on väga heaks vahendiks ka jalgratta- ja suusatreeningud. Jalgrattatreeningu üheks positiivseks omaduseks on sõudmisele sarnane jalgade töö. Teiseks põhiliseks väärtuseks on see, et kui ühe veepealse treeningutunni pikkus ei peaks oluliselt ületama 2 tundi, siis jalgrattatreening võimaldab sõudjatel püsiseisundi tasemel tehtavat tööd 2-4 või isegi kuni 5 tundi ühes treeningus, mis veelgi arendab aeroobset baasi. Nii näiteks kasutas Xeno Müller, 1996 aasta olümpiavõitja ühesel paadil, ettevalmistusperioodil nädalas 3-4 jalgrattatreeningut, ühe treeningu pikkuseks oli tavaliselt 2,5 kuni 3,5 tundi ja jalgrattatreeningud moodustasid kogu nädalasest treeningumahust 30%. Samas tuleb arvestada,