Nii velodroomil kui ka maanteel võib võistlus kesta ühe või mitu päeva, viimasel juhul nimetatakse seda võistlust velotuuriks. Jalgratastel mängitakse ka velopalli ja velopolot ning võisteldakse vigursõidus. Alternatiivspordialaks võib pidada rattatraielit. Üks tuntumaid maanteesõiduvõistlusi on individuaal-meeskondlik velotuur Tour de France, mis toimus esimest korda 1903 ja toimub tänapäevani. Esimene eestlane, kes Tour de France'i lõpuni sõitis, oli Jaanus Kuum. Jalgrattaspordist sai tänapäevane spordiala Prantsusmaal ja Inglismaal 1860. ja 1870. aastatel. Varaseim teadaolev rahvusvaheline võistlus peeti 1869 Prantsusmaal marsruudil Pariis- Rouen, mille võitja keskmine kiirus oli 11 km/h. 1892 asutati Rahvusvaheline Jalgratturite Assotsiatsioon (aastast 1900 Rahvusvaheline Jalgratturite Liit, UCI). Esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused trekisõidus toimusid 1893, maantesõidus 1921 ja krossisõidus 1950.
SISSEJUHATUS Selle uurimustöö üks eesmärkidest on anda lühiülevaade sellest, kuidas muutus või kujunes elu maailmas pärast ratta leiutamist. Põhirõhk on seatud siiski jalgrattale ja selle kasutamisele Eestis. Eelkõige on see töö suunitletud nooremale põlvkonnale, kellel on tänapäeval raske leida sobivat huviala, millega tegeleda. Eeskuju peaks leiduma siit tekstist küllaga. Väga täpse ülevaate leiab jalgratta arenguloost ja jalgrattaspordist Eestis just möödunud sajandil, sest lähiajalooga ollakse kuigipalju kursis ja sellepärast, et rattaspordi ajalugu lihtsalt ei ulatugi kaugemasse minevikku. Jalgratta ajaloo kohta võivad küll täpsed aastaarvud ja isikud mõnelpool olla küsitavad, sest mitmetes erinevates allikates on esitatud isemoodi andmed. Teema valik ei valmistanud erilist peavalu, sest rattaspordiga olen ise harrastaja tasemel tegelenud tõsisemalt viimased neli aastat
annaabi.ee 
