jne.) Läbida rattaga vähemalt 40km. Lõbusalt aega sõpradega veeta. Kohale minek Kõigepealt läheme kaugliinibussiga nr. 705 Kärdlasse. Väljumine 8.00 ja saabumine 12.45. Kärdlast käisime ajaveetmiseks kohalikku kirikut vaatamas ja kõhtu täitmas. Buss Kõpule väljus kell 15.00 ja kohal Kõpul olime 16.45. Kõpul Umbes 17.00 alustasime retke Kõpu bussipeatusest ja sõitsime RMK metsarajale. (Kõpu elupaigatüüpide jalgrattarada) Poole tunni pärast olime looduskeskuse juures, kust igaksjuhuks rääkisime RMK Ristna looduskeskuse instruktoritega asjad selgeks ja küsisime kaardi. Alustasime raja läbimist. Plaanis oli ära sõita esimese päevaga 20km ning lisaks korjata ka veidi head ja paremat seente ja marjade näol. Jõudsime telkimisplatsile kella kaheksa paiku ning alustasime telgi ülespanekut. Pärast seda läksime seenele. Jõudes seenekäigult tagasi panime lõkke üles ning laulsime laagrilaule ning
rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos. Põhjus: Rahvuspark oli esimene omataoline tolleaegses kaitsealade süsteemis ja selle asutamisel lähtuti rahvusvahelistest põhimõtetest. Lahemaa rahvuspargi oluliseimaks väärtuseks on, suur maastikuline, looduslik ja kultuuriline mitmekesisus.
viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07) 3. Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega. Rohkesti on nõmme- ja palumännikuid, leidub unikaalseid loopealseid ja paekalda nõlvade laialehelisi pangametsi, jõeorgude salukuusikuid,
eelnenud kiirusreziimi. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 27 Osutusmärgid teatavad kohustusliku liikluskorra iseärasustest või asulate ja teiste objektide paiknemisest. Mõiste ,,kohustusliku liikluskorra" kasutamine peaks välistama senise poleemika teatud osutusmärkide liikluskorra kohustuslikkuse üle. 9/17/2010 Heli Ainjärv Keila 17.09.2010 28 525b ,,Ühissõiduki- ja jalgrattarada Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lubavad ühissõidukirajal sõita ka jalgratastel, mopeedidel ja
Vooremaa maastikukaitsealal on mitmel pool välja ehitatud looduse õpperajad. Radade alguspunktis on teabetahvel rajaskeemiga. Huvitavamate loodusobjektide juurde on paigutatud selgitavad infotahvlid. Radu on mitmesuguse pikkusega, enamik neist on läbitavad ka jalgrattaga. Radade alguspunktid paiknevad Luua arboreetumi juures, Saadjärve juures ja Elistvere loomapargi juures. Luua õpperajad (joonis 16): • Luua arboreetum–Pikkjärve–Nava; • Sportlik jalgrattarada „3 kilo maha“; • Luua-Ehavere loodus-ja õpperada; • Luua metsanduslik õpperada. 87 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine Joonis 16. Luua matkarajad Elistvere õpperajad: • Elistvere puude õpperada (ca 1 km) asub Elistvere loomapargis, kulgeb pargi läänepoolses osas mööda ajaloolisi pargiteid
annaabi.ee 
