suurendades jalgrattaliikluse osakaalu 21%-ni kõikidest liikumistest. Sellisel juhul moodustab ühistranspordi osakaal 33% ja autoliikluse osakaal 18% kõikide liikumiste koguarvust. · Tipptunnil sooritatakse arenduste realiseerumisel täies mahus ligikaudu 29 000 liikumist jalgratastel. Täna tehakse tipptunnil ligikaudu 1 200 jalgrattasõitu. · Kalamaja, Pelgulinna ning Kesklinna vahelisest liikumistest moodustab prognoosi kohaselt jalgrattaliiklus koguni 50% kõigist liikumistest. säästva linnaliikuvuse teabepäev PÕHJA TALLINN LIIKUVUSUURING VÕIMALDAB : · Vähendada survet arengupiirkondades, mis annab võimaluse kvaliteetsema elukeskkonna kujundamiseks. · Seostada arengualade väljaehitamine uute tänavate sh kergliiklusteede ja ühistranspordi välja ehitamisega. · Tänavate ja ühistranspordi taristu väljaehitamise sidumine arengualadega
kõrgtehnoloogiafirmades töötavad hea haridusega noored professionaalid tööle sõita jalgrattaga. Kuna tänapäeval valivad seesugused kõrgepalgalised spetsialistid oma elu- ja töökohta just mugavuste alusel, mida linnal neile pakkuda on, võtavad nad muu hulgas arvesse ka rattateede olukorda. Isiklikud rahaasjad lähevad ülesmäge Autoliiklusest sõltuvates kogukondades kulub maismaaliikluse peale 20% leibkonna eelarvest, samas kui mitmekesiste liiklusvõimalustega (ühistransport, jalgrattaliiklus) kogukondades jääb see näitaja alla 17%. Hea jalgratas maksab vaid 23 % auto hinnast, sõidab ilma kütuse ja kindlustuseta, vajab vaid minimaalset hooldust ning võib vabalt parkida peaaegu kõikjal. Tervis paraneb Lääne ühiskondades troonivad surmapõhjuste esirinnas südamehaigused, diabeet ja sõltuvusprobleemid. Kõik need hädad on paljuski põhjustatud mugavast ja füüsiliselt passiivsest eluviisist
parkimiskohtade arvu. Muudatused on olnud järk-järgulised: igal aastal on umbes 2-3% parkimisaladest asendatud rattateede või laiemate kõnniteedega. 1995.-2005. aasta vältel vähenes niimoodi parkimiskohtade arv kesklinnas 20% võrra. Samas on seoses viimaste tänavaparkimiskohtade kaotamise sooviga ning autoomanike arvu suurenemisega kasvanud surve parkimismajade ehitamiseks. Højbro plats Kopenhaageni kesklinnas Aleksandra Zeregelja 2.2.3 Jalgrattaliiklus Alates 1970ndatest on astutud suuri samme ratturite liiklustingimuste parandamiseks. Rattateede võrku on pidevalt laiendatud ja see katab nüüdseks kõiki peamisi teid. Muude parendustena süttib ratturitele valgusfooris roheline tuli 6 sekundit enne autosid ning nad võivad ühesuunalistel tänavatel sõita mõlemas suunas. Aastal 2005 oli Kopenhaagenis 343 km rattateid ja ca 60% linnaelanike kasutas ratast igapäevaselt
annaabi.ee 
