Teatud kindlat liigutust ei soorita üksikud lihased, vaid mitmed talituslikud omavahel ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi nn lihaskette ehk lihaslinge. Eristatakse vaatud ja suletud lihaskette. 44.AVATUD LIHASKETT. NÄIDE Avatud lihaskett - Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt > õlavööde > õlavars > küünarvars > käsi) 45.SULETUD LIHASKETT. NÄIDE Suletud lihaskett - Nt kui käed on jalgrattaleistangidel (antud juhul kett algab lülisambalt > õlavööde > õlavars > küünarvars > käsi) 46.LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE Lihasketi töö põhimõte ühe lihase kontraktsioon ketis kutsub esile teiste keti lihaste kontraktsiooni. 47.SÜNERGISTIDE LIHASKETI TÖÖ PÕHIMÕTE Sünergistide kett teostab teatud kindlat liigutust; piirdub oma tegevuses antud funktsiooni sooritamisega (ühe kindla liigutuse)
ühendatud lihased, mis moodustavad funktsionaalseid üksusi – biokinemaatilisi ahelaid (lihaskette). Töö põhimõte: Ühe lihasketi liikme kontraktsioon ahelas põhjustab teiste ahela lihaste kontraktsiooni. 1) Avatud kinemaatilised ahelad: Nt alla lastud ülajäseme lihased (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi) 2) Suletud kinemaatilised ahelad: Nt kui käed on jalgrattaleistangidel (antud juhul kett algab lülisambalt –> õlavööde –> õlavars –> küünarvars –> käsi ->jalgratas) -Agonistide ja agonistide-antagonistide kinemaatilised ahelad: 1) Agonistide ahel: teostab teatud kindlat liigutust ja piirdub antud funktsiooni sooritamisega. 2) Agonistide-antagonistide ahel: lihastöö on vastandlik. Tekitab ühe ahela liikmete kontraktsioon venituspinge kasvu teises. Suurendab järgneva kontraktsiooni jõudu.