Mart Poom (referaat) Koostaja: Kristo Perli 5. klass 2006.a. MART POOM Mart Poom on sündinud 03.02.1972. aastal Tallinna linnas. Ta on jalgpallur – täpsemalt Eesti esiväravavaht. Mart Poom on 196 cm pikk ja kaalub 85 kg. Jalgpalluril on naine Lissel ning pojad Markus ja Andreas. Mart Poom on üks tuntumaid jalgpallureid Eestis. Tal on väga tähtis osa Eesti jalgpalli ajaloos. Ta on osa võtnud jalgpalliprotsessist, mida kutsutakse ‘The Renaissance of Estonian National Football’. Mart Poom alustas regulaarselt jalgpalliga 1979 aastal. 1980-ndatel aastatel ühines ta koolipoiste jalgpalli klubiga “Lõvid”, mis on osa arengust Eesti väravavahtide “maailma”. Edasine areng spordimaailmas:
treening- või võistlusharjutuste optimaalne sooritus. Soojenduse pikkuse erinevused on tingitud spordiala spetsiifikast, ilmastikutingimustest, sportlase individuaalsetest iseärasustest ja soojenduse intensiivsusest. Näidetena võib tuua sprinteril lühikeste intervallide läbimine, korvpalluril kiirenduste tegemine, hüpped, pidurdused jne. Individuaalne soojendus - harjutuste valik lähtub konkreetse sportlase iseärasustest. Kui näiteks jalgpalluril on sageli raskendatud liikuvus puusaliigeses ja on ka seljaga probleeme, tuleks suuremat tähelepanu pöörata niude-nimmelihaste venitusharjutustele. Soojendusharjutused Enne igat treeningut tuleks teha järgmisi harjutusi: 1)Kerge aeroobne liikumine 5 minutit – näiteks sörkjooks, rattasõit, sõudmine,põlve- ja sääretõstejooks 2)Dünaamilised venitused kogu kehale. Pööra erilist tähelepanu nendele lihasgruppidele, mis trennis kõige rohkem koormust saavad
ne jne); (spordiharju- tused, võiml- abistavad struktuurilt lihtsamad ettevalmistavad, juurdeviivad, spetsiaalsed, imi- emisharjutus, teerivad jt harjutused (jooksjal jalgpall, jalgpalluril jooksmine jne). sportmängud jt) Õpetamise meetod spordis on harjutamise meetod süstemaatiline ja sihipärane õpitava kordamine. Peamised harjutamise meetodid on: kordusmeetod ühe ja sama tegevuse mitmekordne kordamine puhkepauside järel, mis kindlustavad optimaalse valmisoleku järgnevaks tegevuseks; tervikmeetod harjutuse õppimine ühtse tervikuna (kaugushüpe, odavise, tõstekan-