Mängudel osales üle 3500 sportlase. Üritust, mida veel mõni aastat tagasi oli nimetatud utoopiaks ja hulluseks, ülistati 1934. aastal ülivõrretega. Nii kujuneski mängudest omamoodi rahvuslik olümpia. Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattaspordis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti ka järjestust, mis reastas maakonnad. Tallinnale ja Tartule järgnesid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa. Lõppvaatuseks oli jalgpallikohtumine, kus rahvuskoondis alistas 14 provintsi koondise 4:2. Tõsist tähelepanu pälvis mängudel ka Eesti esimene kehakultuurinäitus.Silmapaistvatest sportlastest oli esindatud näiteks 1931. aastal suurejoonelist kergejõustikukarjääri alustanud Kalevi Kotkas, kes 1930. aastatel ketteheites erakordseid saavutusi näitas ja ka
Jalgpalli levikule 150 aastat tagasi aitas kaasa vahelduse pakkumine üksluisele tööle. Jalgpall andis võimaluse kuuluda kuhugi, samastuda kellegagi. Jalgpall jõudis Eestisse möödunud sajandi alguses tänu sadamatele, milles peatunud inglise kaubalaevade madrused isevärki pallimängu eestlastele näitasid ning hiljem ka kampa võtsid. Peagi saabusid Eestisse ka pallid, mis olid peidetud põue, et neid saaks tollivalvurite nägemata koju toimetada. Eesti esimene jalgpallikohtumine toimus 6. juunil 1909 Lasnamäel. See oli esimene mõõduvõtmine registreeritud klubide vahel. Pallimas olid sellised klubid nagu Meteor ja Merkuur. Lasnamäe majaka taga oleval karjamaal peetud lahingus võttis spordiklubi Meteor Merkuuri vastu lausa 4:2 võidu (4). 3.2 Jalgpalli harrastamine Jalgpall on maailma kõige populaarsem spordiala, mille fänniks loeb ennast Worldatlas.com 2018 andmetel 4 miljardit inimest, mis teeb üle poole maailma rahvastikust (5). Spordiregistri
annaabi.ee 
