Siinkohal meenub ka Postimehe ajakirjaniku Priit Pulleritsu artikkel, kus härra arutles dopingupatuse, nüüdseks karistuse ära kandnud USA sprindiässa, Justin Gatlini võimaliku ,,kodustamise" üle. Loodetavasti peetakse Eestis oma spordikultuurist lugu ning ei hakata seda erinevatele välismaalastele kodakondsuse jagamisega solkima. Seda, et sport on tänapäeval suuremas osas äri, näitavad ka summad, mis selles valdkonnas liiguvad. Suurtes jalgpalliklubides, nagu näiteks Manchester United või Londoni Chelsea, leiba teenivate pallurite nädalapalku saame väljendada miljonites. Siiski jäävad nad mäekõrguselt alla näiteks Tiger Woodsile või mõnele teisle rikaste sportlaste edetabeli tipus figureerivale atleedile. Tuues näidet Eestist, võib mainida üsna tundmatut võrkpallurit Pavel Kruzajevit, kellele mõned hooajad tagasi TTÜ võrkpalliklubi ainuüksi ühe mängu eest kümme tuhat krooni maksis.
Kahjuks praegu ongi rahast sõltuv spordivagun kraavis, nagu A. Tsehhovi novellis "Palat nr 6" doktor Ragini elu. August väljapääs ei näi küll võimatuna, ent väga raskesti teostatavana. Isiklikult pean parimaks lahenduseks rahaga ümberkäimise piiramist. Jalgpalli puhul ei tohiks mängija üleminekusumma ega palganumber ületada suurimate vutijõudude poolt ettemääratud arvu. Samuti piiraksin võõrleegionäride pallimist jalgpalliklubides. E. M. Remarque on öelnud: "Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud". Seetõttu tuleks klubistruktuurid oma kasvandike peale ülesse ehitada ning naabertiimist võimalikult vähe lisajõudu osta.276 Omamoodi nähtuseks on kujunenud spordielu aktiviseerumine Pärsia lahe ümber asuvates naftariikides. Praeguse majandusmõõna ajal, kus sponsoreid on raske leida, ei tunne araablased rahast mingit puudust: nende põhiline maavara tõi
annaabi.ee 
