Veel on tal suur õõs, kus loom ise elab. Koda on spiraalne, selgmisele poolele käändunud ja vaheseintega mitmeks kambriks jaotunud. Kasvades lisab laevuke oma spiraalselt keerdunud kojale uusi kambreid. Loom paikneb viimases kambris, mis on kõige suurem. Suuremaks kasvades siirdub laevuke uude ja avaramasse kambrisse, mis kasvab juurdekoja suudmepoolsest otsast. Koja sisepind on vooderdatud pärlmutterkihiga. Suures peas on silmad ja ka arvukad iminappadega jalgkombitsad. Emastel ja isastel on jalgkombitsate arv erinev, keskmiselt on neid 90 tükki. Suu on varustatud paari võimsate lõugadega ja laia hõõrlaga. Laevukesel tindinääret ei ole. Laevukesed toituvad kaladest, vähkidest, garneelidest ja homaaridest, samuti korjustest. Toitu hangivad nad tundlike kemoretseptorite abil, mis paiknevad nende peenikeste kombitsate tipus ja lõpuste kõrval. Laevukeste silmad, olgugi suured, pole täiuslikud, vaid on palju nõrgemad kui teistel peajalgsetel.
Koda on spiraalne, eksogastriliselt käändunud ning vaheseintega mitmeks kambriks jaotunud. Loom paikneb viimases, kõige suuremas kambris. Kõik ülejäänud kambrid on täidetud gaasidega. Suuremaks kasvades siirdub laevuke uude ja avaramasse kambrisse. Laevukeseliste jala ülaosa moodustab massiivse sagara. Suures peas on pokaalikujulised, ilma läätse ja klaaskehata silmad ning samuti arvukad, ilma iminappadeta jalgkombitsad. Suu on varustatud paari võimsate lõugadega ning laia hõõrlaga. Kui laevuke tahab merepõhja laskuda, täidab ta koja veega, muutub raskeks ning laskub kergesti. Nad peavad jahti väikestele vähkidele ning söövad ka raipeid. Laevukese kodadest valmistatakse ehteid, lauanõusid ning nööpe. Vaikse ookeani paljudel saartel süüakse nende loomade liha. 14 Alamklass: kahelõpusesed ehk sisekojased Siia kuuluvad kõrgemad peajalgsed vähearenenud sisemise kojaga
annaabi.ee 
