mõtlemata, et mõnel tegevusel või nähtusel võiks midagi füüsikaga pistmist olla. Nt iga inimene on kindlasti piisavalt tark, et mitte minna pankranniku serva peale nii, et oleks võimalik libastuda. Ent miks see libastumine üldse võimalik oleks? gravitatsioonijõu olemasolu + sest raskus, milleks antud juhul oleks inimese kehakaal saab sealset maapinna osa mõjutada niivõrd palju, et mingi osa sellest võib laguneda otse jalgealt ja see kõik võib lõppeda surmaga. Tundub nagu üks pikk füüsikaline protsess, ent tegelikult selle olukorra loogilisust ilma füüsikat kasutamata mõistab iga inimene mõtlemata miks see nii on. Ma arvan, et nii on ka terve eluga. Alates sünnist saati - õpime hoidma lutipudelit, tegema oma esimesi samme, õpime ära, et töötavat pliiti ei tasu puutuda, sest see on kuum ja kõrvetab, mõistame, et jääl on vaja ettevaatlikult kõndida, et mitte kukkuda. Kõik see ongi tegelikult
töötajaskonna mälus. Kuid arusaama, et haridust pole vaja ja riik peab töö mulle leidma hakkab vähenema ja riik kannab selles oma osa. Pakkudes töötutele tasuta väljaõpet ja võimalusi ettevõtluse alustamiseks väheste vahenditega. Riigi suuremaks probleemiks võib hoopis pidada väljarännet, mille hoogu on palju raskem peatada. Skandinaavia riigid on ahvatluseks paljudele eestlastele, kes hea õnne ja suurema palga nimel eestimaa tolmu jalgealt pühivad. Sellisele probleemile pole aga ühtset lahendust. Erinevad probleemid tekitavad surnud ringi, kus ühe probleemi tekitajaks on teine ja reaalne lahendus oleks võimalik saada kõikide murede üheaegsel lahendamisel. Kuna riigiaparaadi juhtimine on aeglane ja keeruline, siis pole ka võimalust kiireid lahendusi saavutada rääkimata sellest, et probleemide karakteristika muutub aja jooksul. Riigi tööhõivepoliitika näitab ka paranemismärke, mis seostub ennekõike
annaabi.ee 
