surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõpeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja ja üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Esmapilgul tundub, et rinnuli- või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda üles-alla liigutada. Brass (konn): Ujumine toimub kõhuliasendis, nii jalad kui käed teevad paaristööd. Kätetõmme on lühike ega ulatu õlgadest kaugemale, jalalöögi puhul kõverdatakse jalgu samuti tugevalt ning erinevalt teistest ujumisviisidest lüüakse jalgadega otse taha. On oluline, et nii jalad kui käed töötaksid samaaegselt ja sünkroonis. Õlad peavad olema ühel joonel, puusad vees
Vaade peaks olema suunatud lakke ning kõrvad peavad olema vees. Kui me räägime ujumisest, ujumisviisist olenemata, siis tuleb vältida rabelemist. Käed tuleb viia vette rahulikult, vältides lahmimist. Ujumise käte ja jalgadega suurt veepilve tootvad ujujad jäävad koos selle veepilvega üsna varsti paigale, samas aga rahulikke liigutusi tegevad ujujad jätkavad liikumist pikka aega. Esmapilgul tundub, et rinnuli või selilikrooli jalgadeliigutustes on lihtne orienteeruda. Tuleb vaid pöiad painutada ning jalgu kordamööda ülesalla liigutada. Tõepoolest nii lihtsalt saabki jalgade abil vees edasi liikuda. Tegelikult on asi keerukam, sest jalgadega ülesalla liigutusi on võimalik sooritada mitmel moel. Nendeks variantideks on: A ülesalla vibutused, vastavalt eelpool kirjeldatule sirgete jalgadega, painutatud pöidadega ülesalla vahelduvate liigutuste sooritamine
annaabi.ee 
