(Vikipeedia: ,,Tampere". 31.10.2012; EE 1996: 258; Wikitravel: ,,Tampere" 31.10.2012) Tampere linna asutas Gustav III. Ta oli Rootsi kuningas. 1779.aasta 1.oktoobril rajatigi Tampere linn. Seda soodustas läbi Tampere kesklinna voolav Tammerkoski, mis andis eeldused selle toel rajatava linna tekkimisele. Esimesed veskid ehitati sinna 15. sajandil. 19.sajandil oli Tampere tuntud Soome suurima ja vanima tööstuskeskusena. Tamperes on varasemalt asunud lausa kümneid jalatsivabrikuid. Tampere on olnud Soome jalatsitööstuse üks lipulaevi. Tänapäevaks on jalatsitööstus peaaegu hääbunud. Soome esimene paberitehas rajati Tamperesse 1783.aastal ja Finlaysoni puuvillavabrik aastal 1829. Tamperes asub ka Nokia tootmis- ja tootearenduskeskus. (Vikipeedia: ,,Tampere". 31.10.2012; Pärl-Lõhmus 1994: 7) Tamperes on kaks ülikooli: Tampere Ülikool ja Tampere Tehnikaülikool, mis asub Hervanta nimelises linnaosas. Tampere Ülikool rajati algselt Helsingisse 1925.aastal
salu Hinnang Peeter I tegevusele Eestis (majandus, poliitika, kultuur) · Peeter ! tegevus elavdas mõneti Eesti majanduselu. Üle pika aja lubati Tallinna kaudu Eesti põlluteravilja välja vedada. · Tallinna sadama juurde rajati admiraliteedi töökojad, mille ülesanne oli remontida ja korras hoida sõjalaevu ja purjekaid. · Tekkis Tallinnasse manufaktuur, saeveski, sõjaväe varustamise ja -ehitus korrashoiu ettevõtteid; metsa-, paberi-, siidi- ja jalatsivabrikuid tekkis ka mujale Eestis. · Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. · Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi trükikojas, 1721.a. asutati Eesti raamatute kirjastus. 1715.a. ilmus trükist eestikeelne "Uus Testament". Kasutatud kirjandus: 1) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/peeter 2) http://et.wikipedia
See takistas palju käsitöö, kaubanduse ja tööstuse arengut. Siiski hakkasid koos Vene võimuga Eestis tekkima suuremaid ettevõtteid. Tallinna sadama juurde rajati admiraliteedi töökojad, mille ülesanne oli remontida ja korras hoida sõjalaevu ja purjekaid. Lisaks sellele tekkis Tallinnasse manufaktuur, saeveski, sõjaväe varustamise ja -ehitus korrashoiu ettevõtteid; metsa-, 5 paberi-, siidi- ja jalatsivabrikuid tekkis ka mujale Eestis. Peeter I oli haridust toetav valitseja ja kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud, lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710.a., kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Vene valitsus siiski kohalikesse koolidesse ei sekkunud ja mingeid erilisi muudatusi hariduselus ei toimunud. Gümnaasiumis hakati õppima ainult vene keelt. Pärast Põhjasõda anti raamatuid põhiliselt välja Tallinnas gümnaasiumi
linna kindlustuskuludest, kehtima jäid aga Tallinna endised õigusnormid käsitöö alal, mis tähendas, et ühelgi jõukal kaupmehel ega käsitöölisel polnud võimalik Tallinnas äri avada. See takistas palju käsitöö, kaubanduse ja tööstuse arengut. Siiski hakkas Eestis koos Vene võimuga tekkima suuremaid ettevõtteid. Tallinna sadama juurde rajati admiraliteedi töökojad, mille ülesanne oli remontida ja korras hoida sõjalaevu ja purjekaid. Metsa-, paberi-, siidi- ja jalatsivabrikuid tekkis ka mujal Eestis. Peeter I oli haridust toetav valitseja, kes kinnitas, et kõik kirikud ja koolid säilitavad oma vara ja sissetulekud. Lisaks tegi ta koolidele ka soodustusi. 1710. aastal, kui katk lakkas, alustas Tallinnas taas tööd gümnaasium. Vene valitsus siiski kohalikesse koolidesse hästi ei suhtunud ja mingeid erilisi muudatusi hariduselus ei toimunud. Venemaa võit Põhjasõjas stabiliseeris olukorda Eestis ja Liivimaal. Kadus
annaabi.ee 
