Lampjalgsus ehk lamppöidsus Kõige sagedasem jalakujumuutus, mille areng algab lapseeas, esineb lapseeas 20% täiskasvanutest Pöia piki ja ristivõlv moodustavad jalale vastupidava elastse toese Võlvi säilitavate sidemete ja lihaste nõrgenemisel kui ka ülekoormamisel ( nt ülekal, kaasasündinud sidekoe nõrkus ) võlvid lamenevad ( langevad alla ) pärast kestvad kõndimist, seismist põhjustab lampjalg valusid Lamenenud pöiavõlvi hoidmiseks norm kõrgusel kasutatakse tallatugesid jalatsis pidevalt Tallatugi vabastab valudest ja väldib jala edasist deformeerimist Piki ja ristivõlvi toetus ¾ mõõduga mahuvad erinevatesse jalanõidesse materjal plastmass, nahk ristivõlvi toetus õhuke ja painduv sobib kontsakingadesse materjal nahk kergelt vormitud sisetallad sobivad tundlikele jalgadele. Vahtkumm/lateks kooslus võimaldab jalal hingata ja õhul liikuda, sisetallad imavad niiskuse, jalg püsib kuivana lastele mõeldud sesetald. Mahuvad erinevatesse jalanõudesse
Kui see probleem kummitama hakkab, kasuta jääd ja tee venitusharjutusi ning ära jookse läbi valu. Kui valu jätkuvalt püsib, pöördu arsti poole. Ortopeediline valik Tervelt 70% jooksjatest kannatavad erinevate jalavigastuste käes, ometi ei vaja nad kõik ortopeedilisi sisetaldu. Vajadus tekib siis, kui vigastused (eriti põlvevigastused) on muutunud krooniliseks. Tavaliselt on ortopeedilised sisetallad valmistatud plastikust ja nende ülesandeks on jalaasendi parandamine jalatsis. Vastav tald muudab jala kaldenurga maaga kokkupuute hetkel "normaalseks"oe ning soodustab pöia sujuvat rullumist kannalt varbale. Selline jala kaldenurga muutmine aitab leevendada teatud biomehhaanilisi probleeme nagu näiteks ülepronatsioon. Peale sisetalla kasutuselevõtmist vajavad jalalihased teatud aega toimunud muutustega harjumiseks ning seejärel oled oma biomehhaanika vigadest tingitud valudest vaba.
Kui see probleem kummitama hakkab, kasuta jääd ja tee venitusharjutusi ning ära jookse läbi valu. Kui valu jätkuvalt püsib, pöördu arsti poole. Ortopeediline valik Tervelt 70% jooksjatest kannatavad erinevate jalavigastuste käes, ometi ei vaja nad kõik ortopeedilisi sisetaldu. Vajadus tekib siis, kui vigastused (eriti põlvevigastused) on muutunud krooniliseks. Tavaliselt on ortopeedilised sisetallad valmistatud plastikust ja nende ülesandeks on jalaasendi parandamine jalatsis. Vastav tald muudab jala kaldenurga maaga kokkupuute hetkel "normaalseks" ning soodustab pöia sujuvat rullumist kannalt varbale. Selline jala kaldenurga muutmine aitab leevendada teatud biomehhaanilisi probleeme nagu näiteks ülepronatsioon. Peale sisetalla kasutuselevõtmist vajavad jalalihased teatud aega toimunud muutustega harjumiseks ning seejärel oled oma biomehhaanika vigadest tingitud valudest vaba.