Pärast selgub, et C oli eelnevalt A maha lasknud. Kas B peaks vastutama A surma põhjustamise eest? Siin on tegemist vajalike põhjuste paljususega, kus üks on realiseerunud enne teist. Kui rakendada ainult conditio sine qua non testi, siis ükskõik kumma teo eemaldame, A oleks siiski surnud, aga sellele tugineda ei tohiks. Nõue võiks olla mõlema isiku vastu, nii B kui ka C vastu. Oletame, et 2005. a saab A B süül kahjustada liiklusõnnetuses. A saab kehavigastusi ja talle pannakse jalaprotees. 5 aastat hiljem vahetab A lambipirni, kukub ja saab peapõrutuse ja sureb ära. Kas B peaks ka selle kahjustuse eest vastutama? Kohtupraktikat ei ole. Kas on olemas põhjuslik seos? Isegi, kui B vastutust jaatada, tuleks kahjuhüvitist § 139 või 140 alusel vähendada. 47. Mida tähendab nn "järeljõudev kausaalsus?" Järeljõudva kausaalsuse olukord: kannatanust lähtuvad asjaolud tekitavad samasugused tagajärjed nagu kahju tekitaja eelnev käitumine. Näide: kannatanu A on 63
juba protees alt ära keeratud, kui Aave õhkõrn kleit (vist Raimondi kingitus) tuba soojendanud reflektorist tuld võttis. Raimond ei saanud midagi teha. "Eks isa oli elus kõiksugu asju näinud, aga see oli temalegi liig." Viimased aastad elas Kaugver oma Mustamäe korteris, kuhu sõbrad talle aegajalt viina käisid viimas. Soomest saadud honorari eest oli Kaugverile Rootsis jubeda puust ja rauast Nõukogude monstrumi asemel kaasaegne jalaprotees tehtud, aga ega ta ilma taksota väga liikuda armastanud. Vaatamata viletsale tervisele polnud Raimond siiski murtud mees. Ta ei armastanud viriseda ega kaevata. Uute aegade saabudes lasi Kaugver ennast Eesti Komiteesse valida, avaldas sahtlisse jäänud noorusromaanid ning elas kaasa Lehtse maja sisseseadmisele. Ega ta kirjutamistki lõpetanud: mälestusteos "Peotäis tolmu" ei jõudnudki enam kirjaniku eluajal ilmuda. 1990
annaabi.ee 
