,Anderkopp ,Orlov Kalevist ,Magnus ja Reinans Spordist ning Kukk ,Heide ja Maasikas Olümpiast. Otsustati moodustada Tallinna jalgpalli liiga. Ja valiti 6 liikmeline ajutine komotee ,Mille ette otsa valiti Ado Anderkopp. Üheskoos koostati liiga põhimääruse projekt ,miss saadeti kõigile Eesti kubermangu spordi organisatsioonidele. Kutse ühinemiseks liigaga jäi siiski suurema vastukajata ,sest sõja olukorra tõttu oli situatsion selleks ebasobiv. Siisi on hiljem peetud Tallinna Jalapalli liiga moodustamist meie organiseeritud jalgpalli algusajaks. 1921.aastal annetas Tallinna ärimees Eduard Saarepera Eesti jalgpallimeistrivõistlustel väljamängimiseks hinnalise hõbedast ülekullatud karika. Karikas kaalus 3,6kg ja oli 42cm kõrge. Karikas oli valmistatud 1826.aastal Londonis ning see pandi auhinnaks hobuste traavi võistlustel. Samal otstarbel kasutati sjandi algul ka karikat ka Venemaaal ,kust Eduard Saarepera Selle omandas
Peeti esimesed autosõidu võistlused 1913 Anton Õunapuu lõpetas Helsinkis kehakultuuriõpingud, saades esimeseks kõrgharidusega kehakultuurispetsialistiks Eestis. Peeti esemene jääpallimats 1914 Peterburis hakkas ilmuma Tõnu Võimula toimetusel "Jõu Ilm", esimene iseseisev spordiväljaanne eesti keeles 1915 Helsinki Ülikooli Võimlemisinstituudis sai esimese eestlannana kehakultuurialase kõrghariduse Anna Raudkats 1916 Esimese spordiliiduna asutati Tallinna Jalapalli Liit, mis aga lõpetas tegevuse järgmisel aastal 1917 Ilmus esimene "Spordi kalender". Peeti esimesed esivõistlused kergejõustikus. Ilmus eesti keeles Lauri Pihkala "Poiste spordiõpetus" 1918 24. veebruaril kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Asutati Kalevlaste Maleva 1919 30. novembril korraldati Eesti Spordikongress, kus otsustati ellu kutsuda Eesti Spordi Liit ja Eesti Olümpia Komitee ning võtta osa Antverpeni olümpiamängudest 1920. aastal. Tondi
annaabi.ee 
