onyches küünised). Tegemist ei ole siiski päris jalgadega, vaid keha seina väljakasvuga. Jalapaaride arvu järgi saab öelda mitme segmendiline antud küüsikloooma keha on. Küüsikloomade peas on kolm paari jätkeid tundlad, lõuad ja limanäsad. Tundlad on ette- üles suunatud ja nende ülesandeks on olla tunnetuselundeiks. Tundlate taga asetsevad karikjad silmad. Lõuad ja limanäsad on arenenud kahest muundunud jalapaarist: lõuad on moondunud paarilised küünised ja limanäsad küünisteta jalad. Limanäsasid kasutavad küüsikloomad jahi pidamiseks. Nad on kiskjad, kes kasutavad oma toiduks putukaid ja väiksemaid selgrootuid. Lima hoiab saaklooma paigal, et küüsikloomal oleks rahulik süüa. Küüsikloomade paljunemise eripäraks on see, et sõltuvalt liigist võivad nad kas muneda või elussünnitada. Küüsikloomad jagunevad kahte sugukonda: Peripatidae, kes elavad ekvatoriaalsetel aladel
Seejuures ressurss loodus- oleks arendajale justkui tasuta. Kuid loodus on tundlik, ilma teda kaitsvate rajatisteta ei või inimesi sinna hulgana viia. Seda asjaolu arvestamata jättes loodus kui ressurss hävib. Heaks näiteks on jõhvika korjeaja alguse kehtestamine mitte kuigi kauges minevikus ja selle tagajärjed. Korjekuupäeva saabudes muutusid rabades kulgevad rajad mülgasteks. Pehme turbapinnas ei talu tallamist, selle lõhkumiseks piisab juba mõnekümnest jalapaarist. Ressurssi, soid ja soometsi, on meil sooturismi arendamiseks piisavalt. Teatavasti on soode pindala vabariigis ligi 1 miljon hektarit. Sellel pindalal leidub nii kuivendatud kui kuivendamata soid, soometsi ja lage- ning puissoid. Ligikaudu pool meie soodest on kasutusel metsamaana 499 100 ha (METS, 2006). Soometsad moodustavad vabariigi metsadest veidi üle viiendiku (22%), riigimetsadest üle neljandiku (26%), teiste valdajate metsadest viiendiku (20%). Esindatud on kõik
annaabi.ee 
