detailseks uuringuks. Küüsikloomad ja lülijalgsed koos loimuritega moodustavad klaadi panarthropoda. 3 Küüsikloomad Küüsikloomad on troopilistel aladel levivad, ainult maismaal elavad ussilaadsed loomad. Oma nime on nad saanud iseloomulike kolme küünisega jalgade järgi (Kreeka keeles onyches küünised). Tegemist ei ole siiski päris jalgadega, vaid keha seina väljakasvuga. Jalapaaride arvu järgi saab öelda mitme segmendiline antud küüsikloooma keha on. Küüsikloomade peas on kolm paari jätkeid tundlad, lõuad ja limanäsad. Tundlad on ette- üles suunatud ja nende ülesandeks on olla tunnetuselundeiks. Tundlate taga asetsevad karikjad silmad. Lõuad ja limanäsad on arenenud kahest muundunud jalapaarist: lõuad on moondunud paarilised küünised ja limanäsad küünisteta jalad. Limanäsasid kasutavad küüsikloomad jahi pidamiseks
Primitiivsed mälumissuised; emaste ülalõuad lühikesed tugevate hambakestega, isastel pikemad väheste hambakestega. Rindmik pikenenud, selgesti eristatavad lülid. Lühikesed jooksujalad; kolm käpalüli. Hüppevõime puudub. Eriti huvitavad on aga mõnsskäpaliste eesjalgade käpad - 1. lüli on tugevasti paksenenud, pealtpoolt kumer, altpoolt lapik. Selle pauna sees paikneb ligikaudu 100 võrgunääret, mis avanevad talla alla õõnsatesse karvadesse. Tagumiste jalapaaride 1. ja 2. käpalüli talla all paiknevad tallanäsad, mille abil loomad suudavad isegi mööda püstloodis klaasi liikuda. Emased alati tiivutud, isastel primitiivsed tiivad. Tagakeha piklik; koosneb 10 lülist. 11. lüli redutseerunud. Lühikesed urujätked; enamasti kahelülilised. Emaste suguava asub 8. segmendi alakülje keskel, muneti puudub; isaste suguava 9. sterniidi all. Paljudel liikidel 10. tegriit jagunenud pikuti kaheks ebasümmeetriliseks plaadiks. Isaste
annaabi.ee 
