Jalgade seenhaigus ehk tinea pedis on naha seeninfektsioon, mille tekitajateks on seened. Jalgade seenhaigus avaldub peamiselt neljanda ja viienda varba vahele tekkiva naha ketenduse, lõhenemise ja punetusega. Haigus võib esineda ka mujal labajalgadel -- jalatallal (kandadel) jalaseljal. Haigestunud piirkond sügeleb, kipitab, valutab ja tekitab põletustunnet. Haigus võib avalduda ka villikestena. Jalaseen võib põhjustada ketendust üle kogu jala, mistõttu peetakse seda tihti ekslikult jalanaha kuivuseks. Jalgade seenhaigus on väga laialt levinud probleem, mida pole põhjust häbeneda ja mida tuleb ravida. Sellega puutub kokku keskmiselt iga neljas eurooplane (Aasias isegi iga kolmas kodanik) ja kõige sagedamini tabab tõbi 2040aastasi mehi. Kuidas jalaseen nakkab? Jalgade seenhaigusesse on väga lihtne nakatuda. Enamasti saadakse nakkus kohtades, kus jalad on paljad. Nakatumine toimub haige inimese küüntelt ja taldadelt
liitri vee kohta 40g vannisoola ja leotusaeg 20-25 minutit. Koduses kasutamises on peale jalavanni sarvestunud nahka kerge eemaldada raspli või pimsskiviga, millele järgneb kreemitamine. Südame- ja vereringehäirete, veresoontehaiguste ja nahadefektide korral pidada enne jalavannide kasutamist nõu arstiga. 3.2.Sooda Sooda (naatriumkarbonaat, sodium karbonaat), valge vees lahustuv pulber reageerib leelisena. Sellega stabiliseerib ta jalanaha loomuliku pH taset. Jalanahk on nõrgalt leeliselises keskkonnas (vastupidiselt ülejäänud keha kergelt happelisele nahale). Meditsiinilises kasutamises soodustab sooda sarvnaha pundumist. Isegi tugevad sarvestumised, lõhed ja konnasilmad on pärast vanni pehmed ja siidised ja sarvnahk ei kasva nii kiiresti tagasi. 3.3.Vannitamine taimedega Soojus tõstab aromaatsete õlide toimet. Õlid on oma rasvusisaldavate omadustega nahasõbralikud
annaabi.ee 
