mis pidi tegema kreeka kaugushüppetehnika meie omast erinevaks. Halteeride kasutamine seletab tõenäoliselt flöödimängija osa kreeka kaugushüppes. Kaugushüppe edukus oleneb põhiliselt hoojooksu kiirusest ja äratõukest, kusjuures oma osa mängivad ka õige tõusunurk ning jalgade ja kkätega hoo andmine. Kui kasutati halteere, pidi kätel olema täita isegi tähtsam ülesanne kui meie kaugushüppe korral. Hea ja silmapaistva hüppe erinevus olenes käe- ja jalaliigutuste täpsest korrelatsioonist, kusjuures äratõukehetkel pidi nende liigutuste rütm ühte langema. On väga võimalik, et katkendlik flöödimuusika, eriti vaasimaalidel sageli nähtava kreeka kaksikflöödi muusika aitas seda rütmiprobleemi lahendada. Käe- ja jalaliigutuste sünkronisatsiooni täiustamiseks tavatsesid kaugushüppajad harjutada käte viibutamist koos halteeridega. See leiti soodustavat üldist füüsilist arengut ja kreeka meedikud soovitasid niisuguseid
viivad, hakatakse tähelepanu pöörama jalgadele. Siin tulebki mängu krool, kus suur tähtsus põhineb jalgadel. Enamasti arvatakse, et krooli selgekssaamiseks tuleb võtta ujumislaud käte vahele ja sirgeid jalgu kordamööda ülesalla liigutades lähebki keha edasi. Tegelikult on asi keerulisem ja niisama summimisest pole abi, see võib muuta pinnal püsimise ja ujumise isegi raskemaks. Esiteks tuleb teada, et jalaliigutuste põhiülesanne on vältida jalgade vajumist. Vaid väga hea pöiapainduvuse korral on võimalik jalgade tööd tehes kiiresti edasi liikuda. Teiseks peab jalaliigutus tingimata meenutama lööki. Esmalt tuleb jalg enne lööki kergelt põlvest painutada, seliliasendus tuleb rõhutada lööki üles, rinnuliasendis lööki alla. Pöiad on löögi sooritamisel lõdvad ja sissepoole pööratud. Krooliks on otstarbekam alustada jalgade töö õppimist
annaabi.ee 
