Venitusharjutused jalalihastele Reie eesmistele lihastele: · Seisa, hoides ühe käega kinni pahkluust. Tõmba labajalga istmiku poole. · Lamades nägu allapoole. Kõverda põlve ja hoia pahkluust kinni. Tõmba oma kanda aeglaselt tuhara poole, kuni tunned venitust reie esiküljes. · Istud põrandal, jalatallad koos. Lükka põlvi allapoole põranda suunas. Reie tagumistele lihastele: · Istu,üks jalg kõverdatud rinna suunas ja risti üle teise jala. Tõmba kõverdatud põlve kätega rinna poole. · Lamades selili, üks jalg kõverdatud. Aseta üks käsi pma põlvele ja teine pahkluule. Pööra oma jalga väljapoole ja tõmba käsivartega rinna poole. · Tõmba põlv käte abil vastu rindkere, hoia umbes 10 sekundit. Säärelihastele: · Astu venitatava jalaga samm ette, nii et jalg jääb sirgelt. Hoia varbad otse. Pöida tõstes toimib venitus sääre tagapinnal. · Istu põrandale ja pane jalad ...
aktiivsetel sportijatel võimalik tunduvalt vähendada, kui nad vaid enne treeningut end korralikult soojaks võimleksid ega unustaks ka tasakaaluharjutusi. Katsealusteks olid uuringus umbes 460 saalihokit harrastavat 16-50aastast naist, kes olid jagatud kahte gruppi. Üks rühm tegi terve hooaja vältel 1-3 korda nädalas umbes 20 minutit kestvat erinevatest harjutustest koosnevat soojendusvõimlemist. Harjutati nii jooksutehnikat, tasakaaluharjutusi, tehti kergeid hüppeid, jalalihastele ka jõuharjutusi. Teise rühma soojendusvõimlemine oli tunduvalt lühem. Pool aastat hiljem selgus, et korralikku soojendusvõimlemist teinud naistel esines 30 protsenti vähem jalavigastusi kui võrdlusrühmal. Kõige levinumaks sporditraumaks osutusid liigestevaheliste ligamentide vigastused, soojendusvõimlemisega tegelenud naistel vähenes nende esinemissagedus koguni 60 protsenti. Ka kõik omapäi sportijad- kodusvõimlejad, jooksjad, tennise- või squash’i-huvilised peaksid
ANDA LÜHIÜLEVAADE, KUIDAS ARENEVAD EELKOOLIEAS PÕHILISED 12. KIRJELDA JA ISELOOMUSTA ÜLDARENDAVAID HARJUTUSI. 1. Igas tunnis tuleb kasutada BAASMOTOORIKA EHK PÕHILIIKUMISE OSKUSED JA MILLELE ON VAJA NENDE harjutusi kõigile suurematele lihasrühmadele (parema ja vasaku käe-ja jalalihastele, selja-ja ARENDAMISEL TÄHELEPANU PÖÖRATA: Kõnd ja jooksmine; Roomamine ja ronimine; kõhulihastele jne.);2. Painutusi sooritatakse mitmesugustest lähteasenditest, mitmesuguses suunas ja Hüplemine ja hüppamine; Viskamine ja püüdmine
sokid, särk ja kindad. 1.5. Kuidas harjutada Jalgrattasõidu harjutuspõhimõtted on põhiliselt samad, mis teiste tervisespordialade puhul. Alustada tuleks rahuliku sõiduga, läbides näiteks 10 minutiga 3 kilomeetrit, ühe harjutuskorra ajal tuleks läbi sõita vähemalt kolm, koormuse suurendamiseks tuleks ga läbida rohkem kilomeetreid tempot mitte tõstes. Kuna jalgrattasõit annab põhilise koormuse jalalihastele ja pikematel sõitudel jääb selg haigeks, soovitatakse harrastajatel tegeleda ka võimlemisega, kusjuures kõige sobilikumad oleksid harjutused selja- kõhu- ja käelihastele. 7 2. Jooksmine Kevadised soojad ilmad toovad jooksuradadele palju uusi ja vanu jooksusõpru, kes püüavad läbi jooksuharrastuse ennast vormis hoida või valmistuvad teatud jooksuvõistlusteks.