võivad halveneda suhted perekonnaga. Uuringud on näidanud et kehalise aktiivsuse suurendamine parandab une kvaliteeti. (samas) Kõige suurem risk unehäirete tekkeks on krooniline selja- või kaelavalu käes kannatajail, sest neil on voodis raske õiget asendit leida ja nad ärkavad valu tõttu sageli üles. Suurteks probleemideks on veel öised jalakrambid, rahutute jalgade sündroom ja Parkinsoni tõbi. (samas) Öiseid jalakrampe esineb ligi 16% tervetest inimestest, sagedamini vanemas eas. Krambid kaasnevad ärkamisega, jalakrampe soodustavad näiteks Parkinsoni tõbi ja artriit. (samas) Parkinsoni tõve korral kaebavad inimesed sageli unetust, üle 60 aastaste inimeste seas on selle haiguse põdejaid rohkem kui 20% unetus tuleneb tõve ravist, iseloomulik on uinumisraskus ja korduvad ärkamised. (samas) 5.2. Noore uni Paljud uuringud on näidanud, et noore inimese uni on otseses seoses tema elustiiliga.
ilmselt 20. ja 24. nädala vahel. 21. nädal. Lisaraskuse tõttu on võimalik tihe higistamine. 22. nädal. Rindadest võib hakata erituma kolostrumit, ternespiima. 23. nädal. Kõht paisub ning suureneb selle mõju seedesüsteemile. See võib tähendada kõhukinnisust ja kõrvetisi. 24. nädal. Selleks ajaks peaks olema alustatud vaagnapõhjalihaste tugevdamise harjutustega. 25. nädal. Kõhu suurenemise tõttu võib esineda seljavalusid, survet vaagnale ja jalakrampe. Abi on kehahoiaku jälgimisest ja sagedasest puhkamisest. 26. nädal. Rasedusarmide tekkimine kõhule ja rindadele. 27. nädal. Teise trimestri lõpp. Kõht on üpris suur, kuigi see sõltub raseda naise pikkusest, kaalust ja kehaehitusest. 28. nädal. Kuni 36. nädalani soovitatakse arsti juures käia kahe nädala tagant. Viimase kuuga 4cm kasvanud emakas hakkab survet avaldama rinnakorvi alumisele osale. 29. nädal
annaabi.ee 
