Ärgates oli lepatriinu nii õnnetu, tema ilus punane kleit oli rikutud. Sellel oli nüüd kuus musta täppi. Lepatriinu tõmbas oma kollased saapad jalga ja otsustas orava-onuga tõrelema minna. Oh, kus häda, tõrvaplekid olid kleidi nii raskeks ja kleepuvaks muutnud, et Triinu ei saanudki õhku tõusta. Tükk aega ronis ta puu otsa, ja kui orava-onu kodu juba paistis, juhtus õnnetus. Orava-onu oli kuus tõrvapotti ukse alla unustanud ja hajameelne Triin komistas kõigi kuue jalakesega tõrva sisse. Ta oli väga õnnetu ja nuttis kolm päeva ja neli ööd jutti. Sellest ajast peale ongi lepatriinu-Triinu jalakesed mustad ja kleidi seljal ilutsevad mustad täpid. Ta jalakesed ja kleit on siiani rasked ja kleepuvad ning sellepärast ta istubki tükk aega su sõrme otsas, enne kui jaksab lendu tõusta. (Voiman A-L. 2011) Jutuke lepatriinust Anna-Liisa Voiman Lendas ................
kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid. Klaviatuuri võib vaadelda ka andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud. Tavaliselt on klaviatuuril 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85- 86 klahvi). Klaviatuurid jagunevad kasutatava tähestiku järgi- kasutatakse USA klaviatuure, aga ka klaviatuure, mis on kohaldatud kasutamiseks Saksamaal, Rootsis ja Soomes jne. Klaviatuur on varustatud kahe jalakesega, mida saab maha või välja pöörata, et asetada klaviatuur kasutaja seisukohalt mugavamasse asendisse. Klaviatuurid jagunevad üldjoontes kaheks: klobisevad ja mitteklobisevad ehk need klaviatuurid, mille iga klahvi all on väike vedrukontakt, ja niisugused, mille klahvide all on kile. Viimased teevad vähem müra ja nende puhul pole probleem ka see, et vedrukontaktid kipuksid "ära väsima". Kileklaviatuure on kergem remontida, kui klaviatuuri sisse peaks mingeid