PTERAANODON Pteraanodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteraanodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Pteraanodoni tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteraanodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteraanodon päris veepinnani, et napsata siis veest oma pika nokaga mõnd kalakest või vähilaadset. Pteraanodoni kivistunud luustik toodi päevavalgele Ameerika Ühendriikides, Kansase
Pteranodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteranodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Tema tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteranodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteranodon päris veepinnani, et napsata siis veest oma pika nokaga mõnd kalakest või vähilaadset olevust. Tema kivistunud luustik toodi päevavalgele
ääres. Ta toitub putukatest, heinaseemnetest ja mitmesuguste taimede rohelistest osadest. (Ling, R 1980; Elphick, J. Et al 2006 ) Kokkuvõte Saime teada, et värvulised tegutsevad puudel, põõsastes või maapinnal, mõned rohus või roostikus. Maapinnal kõnnivad, jooksevad või hüppavad. Lend on vähestel kõrge ja käänuline või püstloodselt tõuse), enamasti madal ja üles-alla lainjas. Keha enamasti sale, saba keskmise pikkusega kuni pikk. Kael, nokk ja jaladki on keskmise piires. Sulestik enamasti mustriline, mõnikord ühevärviline, sageli tumedam ülapool ja heledam alapool. Värvulised on head lauljad. Kasutatud kirjandus Eneke: Õpilase teatmeteos. 4. Köide. Valgus 1986 Tallinn Ling, R. Loomade elu. 6. Köide: Linnud. Valgus 1980 Tallinn Gray, S. Et al. Linnud. Koolibri 2003 Tallinn Elphick, J. Et al. Linnud. Kai Vare ja Tänapäev 2006 Slovakkia UAB IMP Baltic. Kogumik: Loomariigis 2005
annaabi.ee 
