Teine Düreri kui graafiku tuntud töö on vasegravüür "Aadam ja Eeva", mille Dürer on täpselt dateerinud ja signeerinud täisnimega ALBERTUS DURER NORICUS FACIEBAT 1504, mis tähendab, et Albrecht Dürer tegi selle gravüüri 1504. aastal. Signeeringuga tahvel ripub puuoksal. Papagoi annab sellest märku oma sädinaga.Vasegravüür "Aadam ja Eeva" kujutab jändrike puudega Eedeni aeda, kus hiir lebab vaguralt kassi kõrval. Põder, veis ja jänes ei põgene inimeste jalaaste eest. Aadam ja Eeva seisavad, pead ja liigutused teineteise poole suunatud. Madu ulatab Eevale saatusliku vilja, ja ka Aadam ise on sirutanud käe õuna järele. Nende alastus ei väljenda veel pattu, vaid üht hetke õnnelikust elust enne pattulangemist. Kolmas töö, mis tõestab, kui täpselt käsitses Dürer uuritsat, on gravüür "Rüütel, surm ja kurat". Teemaks valis Dürer ristiusu jõu, mis sümboolselt on kehastunud relvastatud rüütlis
Ülekaalus olid ilmalikud hooned nagu raamatukogud, teatrid, koolid, lossid jne. Arhitektuur muutus mitmekesisemaks, lisandusid idamaised kujud ning hooned muutsud toretsevaks ja dekooriga ülekuhjatuks Skulptuur Kreeka skulptuuri eripära oli vabaplastika. Hakati kasutama ohtralt marmorit. Arhailises skulptuuris oli veel võõraid mõjusid, eelkõige egiptuse kunstist (sama juuste stilisatsioon, jäik kehahoiak ja saamatult kujutatud jalaaste). Näoilmes on üritatud anda edasi rõõmsat meeleolu, venitades suu naljakas ja naiivseks muigeks. Põhiliselt tehti alasti noormehekujusid kuroseid ja riietatud neiukujusid koresid. Kiiresti areneti realismi suunas. Lokid muutusid loomulikuks, naeratust asendas rahulik selge ilme, tekkis klassikaline näotüüp. See nägu ei muutunud pikka aega, sest kunstnikku ei huvitanud konkreetne inimene vaid inimene üleüldse. Klassikalisel ajastul osati kujule anda erinevaid poose
annaabi.ee 
