'Bodhitsarjvatra'" (1982, 2008), "Ühetähesuutra" (2005) jpt tekstid (erinevatel aegadel on üksikuid tekste ja katkendeid tõlkinud algkeeltest ka Andres Herkel, Maret Kark, Märt Läänemets, Teet Toome,Martti Kalda, Alari Allik, Rein Raud). Samuti oli, tulevikus toimuvat silmaspidades, oluline see, et 70.-ndate paiku sagenesid teadlaste uurimisekspeditsioonid ja budismijärgijate nn. palverännakud NSVL nendesse piirkondadesse, kus oli veel säilinud elav budistlik keskkond, traditsioon jakultuur. 70.-ndatel käidi sel eesmärgil peamiselt just Burjaatias ja Burjaadi Autonoomses Rahvusringkonnas, kus veel olid alles kaks gelukpa (gelugpa,gelug-pa, geluk, gelug, geluk-pa) traditsiooni esindavat budistlikku kloostrit Ivolginski (Ivolga) datsan ja ajalooline Aginski (Aga) datsan), mis kogu NSVLterritooriumil olid sel perioodil ainsatena veel tegevad. Karl Tõnissoni poolt toodud budistlik gelukpa traditsioon oli Eestis selleks ajaks juba kaotanud oma järjepüsivuse
Muistse Eesti sõjandus Muistses Eestis, s.o kuni 13. sajandi Eesti oli oma arengus võrreldes näi- esimese veerandini, oli sõdur iga vaba teks Lääne-Euroopaga tublisti maha relvakandevõimeline mees, kes varus- jäänud. Võrdlusjooni leiame pigem tas ennast oma jõukuse kohaselt ja Skandinaavia viikingitega, kellel pol- läks sõtta jalgsi, laeval või ratsa. Sama- nud arenenud riiklust, kuid nende sõ- moodi sõditi kõikjal maailmas, kuid jakultuur ületas eestlaste oma. EESTI SÕJAAJALUGU Slaavi aladega võrreldes on oluline, et osavad eestlased hirmu rüüsteretkede- Skandinaavia ja Bütsantsi mõjul are- ga. Eestlaste retked kuuluvad Lääneme- nes Venemaal kiiresti riiklus. Soomlas- re viikingiaja epopöasse. te arengutase sarnanes eestlaste omaga,